Ales Bialiatski: Nobeli preemia võitnud aktivist mõisteti 10 aastaks vangi

Valgevene kohus mõistis Nobeli rahupreemia laureaadi Ales Bialiatski 10 aastaks vangi.

Ta mõisteti süüdi salakaubaveos ja “avalikku korda jämedalt rikkuvate tegude rahastamises”, teatas inimõigusrühmitus Viasna.

60-aastase Bialiatski toetajate sõnul üritab Valgevene liidri Aleksandr Lukašenka autoritaarne režiim teda vaigistada.

Bialiatski oli üks kolmest 2022. aasta Nobeli rahupreemia laureaadist.

Bialiatski oli kohtu ees koos kahe kaasvõitleja Valentin Stefanovitši ja Vladimir Labkovitšiga.

Bialiatski 1996. aastal asutatud rühmituse Viasna andmetel mõisteti Stefanovitšile üheksa aastat vangistust, Labkovitšile aga seitse aastat.

Kõik kolm olid end varem süüdi tunnistamata.

Valgevene paguluses opositsiooniliider Svetlana Tihhanovskaja ütles, et kohtuotsus oli “lihtsalt kohutav”.

“Peame tegema kõik, et võidelda selle häbiväärse ebaõigluse vastu ja vabastada nad,” ütles ta.

Saksamaa välisminister Annalena Baerbock kirjeldas süüdistusi “farsina”, öeldes, et kolmikut karistatakse “lihtsalt nende aastatepikkuse võitluse eest Valgevene rahva õiguste, väärikuse ja vabaduse eest”.

Viasna andmetel on Valgevenes praegu 1458 poliitvangi – võimude väitel pole ühtegi.

Norra Nobeli komitee juht Berit Reiss-Anderson ütles 2022. aasta Nobeli rahupreemiat Bialiatskile andes, et Valgevene valitsus on “aastaid püüdnud teda vaigistada”.

“Teda on ahistatud, ta on vahistatud ja vangi pandud ning ta on töölt ilma jäetud,” ütles ta.

Hr Bialiatski on Valgevene inimõigusliikumise veteran, kes asutas Viasna 1996. aastal vastuseks tol aastal toimunud tänavameeleavalduste jõhkrale mahasurumisele Lukašenka poolt, kes on olnud Valgevene president alates büroo asutamisest 1994. aastal.

Ta mõisteti 2011. aastal kolmeks aastaks vangi, kuna ta mõisteti süüdi maksudest kõrvalehoidumises, mida ta eitas.

Lukašenkat, Venemaa presidendi Vladimir Putini lähedast liitlast, on kirjeldatud kui Euroopa viimast diktaatorit.

Moskvast üha enam sõltuv majanduslik, poliitiline ja sõjaline toetus on ta võõrustanud Vene vägesid ja lubanud neil kasutada Valgevenet Ukraina sissetungi peatuspaigana.