مشرف
Bundeswehri seisu aastaaruande kohaselt kulub Saksamaa relvajõudude uuendamiseks 50 aastat, kui see jätkub praeguse aeglase tempoga.
Relvajõudude parlamendivolinik Eva Högl tõi esile riigi aeglase kaitsehanke, mis takistab Bundeswehri hädavajalikku uuendamist. Teisipäeval parlamendile esitatud 170-leheküljelises raportis tervitas ta kantsler Olaf Scholzi mullust teadet, mis sisaldas 100 miljardi euro suurust spetsiaalset fondi sõjaliseks renoveerimiseks, ning kiitis otsuseid osta hävitajaid F-35, transpordihelikoptereid ja relvastatud droone.
Kuid Högl ütles, et isegi kui mõni uus tehnika oli teel, ei olnud 2022. aastal “erifondist sentigi saabunud”.
Ta lisas: “Kui jääksime praeguse tempo ja olemasolevate raamtingimuste juurde, kuluks umbes pool sajandit, enne kui Bundeswehri praegune infrastruktuur täielikult renoveeritakse.”
Saksamaa kaitseministeerium ei vastanud kohe kommentaaritaotlusele, kuid eelmisel kuul teatas ta, et 30 miljardit eurot on “lepinguga seotud”, lisades: “Ja niipea, kui kaup saabub. . . me saame selle maksta.”
Högl ütles, et Venemaa sissetung Ukrainasse on süvendanud sügavaid probleeme relvajõudude varustusega, sest Berliini “mõistlik ja õige” otsus saata Kiievisse hulk relvi tekitas lüngad, mida oli raske täita. Ta kutsus ametnikke üles tagama varustuse kiire väljavahetamise, et mitte kahjustada jäädavalt Bundeswehri töövalmidust.
Ta kordas varasemat üleskutset erifondi kolmekordistada 300 miljardi euroni, väites, et olemasolevast summast ei piisa relvajõudude tõsiste puudujääkide korvamiseks.
Ta lisas, et ammendunud laskemoonavarude täiendamiseks, mida 100 miljardi euro suurune fond ei kata, oleks vaja veel miljardeid miljardeid ajal, mil Euroopa püüab sammu pidada Ukraina suurtükimürskude tarbimisega.
Högli raportis rõhutati väljakutseid, millega seisis silmitsi Saksamaa uus kaitseminister Boris Pistorius, kes nimetati ametisse jaanuaris pärast seda, kui tema eelkäija Christine Lambrecht astus tagasi.
Kuigi Pistorius on pälvinud kiitust isegi skeptikutelt Scholzi valitsuse ja selle reaktsiooni kohta Ukraina sõjale, hoiatavad analüütikud, et ta peab silmitsi seisma tohutu ülesandega, milleks on ministeeriumi kapitaalremont ja hankesüsteemi kiirendamine.
Pistorius on väitnud, et 2024. aasta eelarve üle peetavatel läbirääkimistel eraldataks 10 miljardit eurot aastas, et viia kaitsekulutused 60 miljardi euroni. Sotsiaaldemokraadist kaitseministril on aga olnud raskusi, et veenda hullu rahandusministeeriumi täiendust heaks kiitma.
Isegi see arv jääks alla summale, mida Saksamaa vajas, et täita oma NATO kohustust kulutada kaitsele 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. NATO esialgsete andmete kohaselt kulutas Berliin eelmisel aastal kaitsele vaid 1,44 protsenti SKT-st.