مشرف
Euroopa volinikud vaidlevad vaid 48 tundi enne õigusakti teatavakstegemist tuumaenergia lisamise üle uutesse rahastamiseeskirjadesse, mille eesmärk on edendada ELi rohelist tööstust.
Tuuma lõhustumine lisati seaduse varajases eelnõus “strateegilise neto nulltööstusena”, mis tähendab, et aatomielektrijaamad võiksid olla kooskõlas kiirete lubade andmisega, riigihankelepingute eelistamisega ja fiskaalstiimulitega investeeringute suurendamiseks. Kuid see tehnoloogia on sellest ajast alates tekstist välja jäetud keset tuliseid arutelusid, mis on paljastanud ideoloogilisi lõhesid rahvuslikes joontes 27-liikmelises volinike kolleegiumis.
Tuumaenergia edendajate seas olid läbirääkimistega kursis olevate inimeste sõnul Euroopa Komisjoni president, Saksamaa Ursula von der Leyen ja siseturu volinik prantslane Thierry Breton ning kaheksa inimest, kes on peamiselt pärit Kesk- ja Ida-Euroopast.
Vastasleeris olid EL-i kliimavolinik ja endine Hollandi välisminister Frans Timmermans ja bloki konkurentsijuht Taani Margrethe Vestager ning veel neli volinikku Lõuna- ja Kesk-Euroopast. Tuumaenergia ettepanekutesse lisamise vastased on austerlane Johannes Hahn, EL-i eelarvevolinik ning portugallane Elisa Ferreira, ühtekuuluvuse ja reformide volinik, teatasid kaks nende seisukohtadest teadlikku inimest.
Ülejäänud volinikud polnud veel kätt näidanud, ütles üks inimene.
Kolm inimest ütlesid, et nad jätkavad selle teema üle arutelusid viimase hetkeni. Ametnike sõnul püüdis von der Leyen saavutada kompromissi, mis hõlmaks väikeseid moodulreaktoreid, kuid mitte suuremaid tuumajaamu.
Ametnikud arutasid tuumaenergia kaasamise üle esmaspäeva õhtul enam kui kaks ja pool tundi ega jõudnud kokkuleppele, kuna teksti oli veel võimalik muuta, enne kui see neljapäeval ametlikult välja kuulutati, lisas üks kõnelustest teadlik inimene.
Net Zero Industry Act on ELi seadusandlikus protsessis kiirustatud, et vastata 369 miljardi dollari suurusele maksusoodustusele ja -toetustele, mille USA eelmisel aastal puhaste tehnoloogiate jaoks välja kuulutas, ning vältida Euroopa ettevõtete lahkumist üle Atlandi ookeani.
“Peame looma regulatiivse keskkonna, mis võimaldab meil kiiresti laieneda ja luua soodsad tingimused sektoritele, mis on otsustava tähtsusega neto nullini jõudmiseks,” öeldakse dokumendi eelnõus.
Prantsusmaa, mille elektri tootmine sõltub suuresti tuumaenergiast, on juba mitu kuud pingutanud, et see klassifitseeritaks vähese süsinikdioksiidiheitega kütuseks, samal ajal kui EL koostab keskkonnasäästliku ülemineku eeskirju. Teisipäeval välja kuulutatud bloki elektrituru reformides ja taastuva vesiniku tootmise reeglites on osaliselt kaasatud ka tuumatehnoloogia saastekvoodid, mis on osaliselt tingitud Pariisi survest.
Kuid riigid, sealhulgas Austria ja Luksemburg, on tuumaenergiale põhimõtteliselt vastu, tekitades liikmesriikidega täiendavaid erimeelsusi, kui tehnoloogia kaasatakse.
EL-i diplomaadid ütlesid, et Prantsusmaa surus energiapoliitikat käsitlevatel kohtumistel korduvalt tuumaenergia päevakorda ja üritas juba kokku lepitud dokumentides keelt muuta, et tagada tuumaenergia lisamine tootmiseesmärkide hulka ja rahastamiskõlblikkus.
“Tuumaenergia on madala süsinikusisaldusega. Aga see ei ole uuendatav,” ütles üks diplomaat. „Nad tahavad muuta kõik vähese süsinikdioksiidiheitega vastu. See on sõda Prantsuse poolelt.
See probleem kerkis esile ELi eraldiseisva väljakutse kannul Saksamaalt, kes esitas oma kliimaalaste õigusaktide võtmeelemendi: 2035. aasta sisepõlemismootoriga autode keeld. Mitmed teised liikmesriigid, sealhulgas Itaalia ja Poola, on toetanud Saksamaad tema viimases jõupingutuses keelu blokeerimiseks, välja arvatud juhul, kui Brüssel vabastab autod, mis põletavad süsinikuneutraalseid e-kütuseid. Viimase hetke kannapööret peetakse märgiks sellest, et riikide kodumaised autotööstused otsivad järeleandmist, mis jätaks mõned sisepõlemismootorid turule.
Komisjon keeldus kõnelusi kommenteerimast.
Sam Flemingi lisaaruanne Brüsselis