Credit Suisse aktsiad tabasid, sest investorite hirmud taas süttivad

Credit Suisse aktsiad tabasid, sest investorite hirmud taas süttivad
  • Autorid Nick Edser ja Dearbail Jordan
  • BBC uudised

Credit Suisse aktsia hind on langenud enam kui 10% ja aktsiaturud on langenud vaatamata püüdlustele leevendada kartusi pangandussektori kriisi ees.

Probleemis olev Šveitsi laenuandja oli taganud riigi keskpangalt 45 miljardi naela suuruse päästerõnga.

Kuid pärast lühikest tõusu langesid selle aktsiad tagasi, samas kui Ühendkuningriigi ja Euroopa turud muutusid negatiivseks.

USA peamised indeksid langesid, kuna kardeti suuremaid probleeme.

Rühm Wall Streeti hiiglasi süstis neljapäeval 30 miljardit dollarit (24,8 miljardit naela) First Republic’i, väiksemasse kodumaisesse panka, mida peetakse pärast kahe teise keskmise suurusega USA panga kokkuvarisemist viimastel päevadel pankrotis.

11 pangast koosneva grupi, sealhulgas JP Morgani ja Citigroupi päästmine näis aktsiaturge rahustavat. Aasias sulgus Jaapani Nikkei aktsiaindeks 1,2% kõrgemal.

Kuid First Republicu aktsiad langesid reedel 25% pärast seda, kui pank teatas, et peatab “sel ebakindluse perioodil” dividendide maksmise – aktsionäridele.

Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa aktsiaturud avanesid reedel tõusul, kuid on sellest ajast alates langenud.

New Yorgis langes Dow Jonesi tööstuskeskmise indeks 1,2%. Ka Nasdaqi ja S&P 500 indeksid kauplesid madalamal.

Vahepeal on Credit Suisse’i aktsiate mahamüük hoogu kogunud.

Credit Suisse’i aktsiad langesid nädala alguses murede tõttu selle tuleviku pärast, enne kui Šveitsi keskpank teatas, et astus sisse hädaabivahendid.

Credit Suisse – mis annab tööd umbes 50 000 inimesele üle maailma ja umbes 5000 Londonis – on olnud pikka aega mures ja on jätkuvalt kahjumis.

Selle nädala alguses tekitas see investorites hämmingut, kui tunnistas, et leidis oma finantsaruandluses “materiaalse nõrkuse”, samas kui tema suurim aktsionär – Saudi keskpank – ütles, et ei saa Šveitsi laenuandjale täiendavaid vahendeid süstida.

Sellest ajast alates on Credit Suisse’i Euroopa ja USA hallatavatest fondidest lahkunud 466 miljonit dollarit, selgub finantsteenuste ettevõtte Morningstar andmetest.

Credit Suisse’i probleemid langesid kokku kahe USA laenuandja – Silicon Valley Banki (SVB) ja Signature Banki – ebaõnnestumisega, mis tekitas kartusi pangandussüsteemi tervise pärast.

Morningstari pangandusekspert Johann Scholtz ütles: “Usume, et Silicon Valley panga kokkuvarisemine, Saudi Araabia keskpanga kommentaarid, et nad ei pakuks Credit Suisse’ile rohkem kapitali, Credit Suisse’i pikaajalised väljakutsed ja võimalikud finantsaruandluse probleemid. , kõik aitasid kaasa sellele, et kliendid ja finantsnõustajad kaotasid usalduse Credit Suisse’i vastu.

“Need koos tekitasid täiusliku tormi.”

Reedel esitas Silicon Valley panga emakontsern SVB Financial Group pankrotikaitseavalduse, et võimaldada tal oma ülejäänud varad maha müüa.

USA regulaatorid astusid nädalavahetusel sisse, et tagada SVB ja Signature Banki klientidele täielik juurdepääs oma rahale.

Päevi hiljem ilmnes mure, et San Franciscos asuv First Republic on järgmine pank, mida ähvardab suur hulk kliente, kes võtavad oma hoiused välja.

Selle aktsiad olid viimase nädala jooksul langenud ligi 70%.

USA finantsametnikud ütlesid, et samm oli “väga teretulnud ja näitab pangandussüsteemi vastupidavust”.

Pildi allikas, Getty Images

Morningstari analüütikud Niklas Kammer ja Johann Scholtz ütlesid, et nad usuvad, et Credit Suisse’i probleemid on “loomulikult omapärased ja me usume, et need on praegu ohjeldatavad isegi halvima stsenaariumi korral”.

Samas lisasid nad, et “arengud toimuvad praegu kiires tempos ja vaated, mida me täna kujundame, võivad homme olla ummistunud”.

Keskpangad üle maailma on viimase aasta jooksul järsult tõstnud laenukulusid, et püüda ohjeldada üldist hinnatõusu ehk inflatsiooni.

Need sammud on kahjustanud pankade poolt madalamate intressimäärade ajal ostetud suurte võlakirjade portfellide väärtust, mis aitas kaasa Silicon Valley panga kokkuvarisemisele ja on tekitanud küsimusi selle kohta, kas teised ettevõtted seisavad silmitsi sarnase olukorraga.

USA varahalduri Paydeni ja Regali peaökonomist Jeffrey Cleveland ütles, et teised pangad võivad olla probleemiga seotud.

“Võib esineda muid haavatavust… kui keskpangad kavatsevad jätkata intressimäärade tõstmist,” ütles ta BBC saatele Today.

“Ajalooliselt, kui see juhtub, näeme nõrkust, näeme probleeme finantssüsteemis.”

Enne pangandussektori turbulentsi puhkemist eeldati, et nii USA Föderaalreserv kui Inglise Pank tõstavad järgmisel nädalal toimuvatel koosolekutel intressimäärasid veelgi. Hiljutiste sündmuste tõttu on mõned aga oletanud, et seda intressimäärade tõusu võidakse vähendada või isegi tühistada.

Neljapäeval teatas EKP intressimäärade edasisest tõstmisest 2,5%-lt 3%-le.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *