مشرف
Eesti peaminister hoiatas, et ühtsuse säilitamine lääneliitlaste seas Venemaa sõjas Ukraina vastu muutub üha raskemaks, kuna mõnes riigis on üha enam märke rahunemisest.
Venemaaga piirnevate NATO riikide üks silmapaistvamaid juhte Kaja Kallas ütles intervjuus, et “peame kindlasti muretsema” leppimise pärast.
“Oleme seni olnud ühtsed ja see on olnud suurepärane,” ütles ta. Kuid ta lisas: “Ühtsuse hoidmine on aja jooksul üha raskem, sest kõik tahavad, et see sõda lõppeks ja tekib küsimus, mis [will] tõesti lõpeta ära. Kui mõned arvavad, et teeme veel viimase pingutuse ja tõmbame siis joone alla ja [not] tehke midagi muud, see on kindlasti mure.
Kallas, kes valmistub 1,3 miljoni elanikuga riigis pühapäeval toimuvateks üleriigilisteks valimisteks, on olnud üks Euroopa juhtivaid hääli praeguse julgeolekukriisi küsimuses, hoiatades enne ja pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse eelmisel aastal Moskva revanšismi ohtude eest. .
Pärast Teist maailmasõda Nõukogude Liidu poolt ebaseaduslikult annekteeritud ja 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti on olnud NATO ja Venemaa rindejoonel alates 2004. aastal ühinemisest lääne julgeolekualliansiga.
Ukraina sõja algstaadiumis väljendasid kolm Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu – muret Prantsusmaa ja Saksamaa valmisoleku pärast rääkida Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning on mures, et nad tahavad Kiievit Moskvaga läbirääkimistele sundida. . Baltikumi seisukoht on, et Venemaa tuleb lüüa ja tagastada kogu territoorium, mille ta on Ukrainalt alates 2014. aastast võtnud, sealhulgas Krimm.
“Siiani on meil õnnestunud veenda Prantsusmaad ja Saksamaad nägema pilti nii, nagu meie pilti näeme,” ütles Kallas. “Me peame jätkama selgitamist, mida peaksime tegema, et katkestada ajalooline tsükkel, mille kohaselt Venemaa ründab mõnda oma naabritest.”
Venemaa heidutamise võti tulevikus oli “vastutus”, ütles Kallas: Ilma Venemaa juhte sõja eest vastutusele võtmata “näeme seda ikka ja jälle”.
Lääne diplomaat Tallinnas ütles, et sarnaselt Nõukogude Liidu viimase juhi Mihhail Gorbatšoviga oli Kallas “välismaal armastatud, aga kodus vähem”.
Kallase liberaalne Reformierakond on aga pühapäevaste valimiste eel arvamusküsitluste esikohal, kuigi vahe teisel kohal oleva paremäärmusliku Ekre erakonnaga on viimastel nädalatel vähenenud.
Reform oli 2019. aasta valimiste järel suurim partei parlamendis, kuid ei suutnud esialgu valitsust moodustada pärast Ekre liitumist Keskerakonnaga, mis on ajalooliselt saanud tugeva toetuse Eesti suurelt vene vähemusrahvuselt. Nende koalitsioon lagunes 2021. aastal, viies võimule Kallase.
Ekre käitus “natuke nagu” Ungari peaminister Viktor Orbán, öeldes: “me ei vaja kedagi, me ei peaks Ukrainat aitama, me peaksime otsima omakasu kõiges, mida teeme”, ütles ta.
Ekre eelmine periood valitsuses oli vastuoluline, kuna parteijuhid solvasid maailma liidreid alates USA presidendist Joe Bidenist kuni Soome peaministri Sanna Marinini.
Kallas süüdistas Ekret Kremliga sama narratiivi pooldamises, öeldes, et see pooldab pigem neutraalsust kui Ukraina või Venemaa toetamist. “Vene narratiiv langeb kokku Ekre narratiiviga. Kui teie suurimal vaenlasel on samad eesmärgid, mis teil, siis ma arvan, et see pole riigile hea,” sõnas naine.
Kallas on kutsunud Venemaa liidreid sõjakuritegudes kohtu alla andma ning Euroopa riikidele ühiselt relvi hankima ja otse Ukrainasse saatma.
Võttes arvesse USA ametnike ja lääne luure hoiatusi, et Hiina võib saata Venemaale relvi isegi siis, kui Peking reklaamis end konfliktis ausa vahendajana, hoiatas ta: “Need kaks asja ei saa käia käsikäes. . . Kui Hiina tahab olla rahu vahendaja ja samal ajal anda agressorile relvi, läheb see vastuollu rahu saavutamise võimalusega ja läheb vastuollu ÜRO põhikirja põhimõtetega.
“Selles sõjas oli selgelt üks agressor ja üks ohver”, lisas ta.
Kolm Balti riiki loodavad, et juulis Leedu pealinnas Vilniuses peetav NATO tippkohtumine toob kaasa vägede täiendava tugevdamise piirkonnas.
Kallas märkis, et eelmisel aastal Madridis toimunud alliansi tippkohtumisel kiideti heaks üleminek heidutusviisilt kaitsepositsioonile, mis tähendab, et Baltimaad kaitstakse Venemaa rünnaku eest kohe, mitte ei pea ootama Euroopast täiendavate relvade ja vägede saabumist.
Viidates eelkõige vajadusele paigutada piirkonda rohkem sõjavarustust, lisas ta: „Need olid poliitilised otsused. Mida me vajame, on plaanide elluviimine. . . seega oleme täielikult valmis riiki kaitsma esimesest minutist peale.