مشرف
ELi ambitsioonikas kliimameetmete kava hakkab lahti hargnema pärast seda, kui Saksamaa viimasel minutil tehtud otsusele uute sisepõlemismootorite keelustamise kohta järgnesid teised pealinnad, kes esitasid vastuväiteid, et kaitsta oma tööstust.
Raskeveokite ja tööstuslike põllumajandusettevõtete põhjustatud saastepiirangud on üks reeglitest, mida liikmesriigid tahavad nõrgendada, kuna valitsused maadlevad kõrge inflatsiooni ja energiahindade ebakindluse tingimustes kliimaeesmärkide saavutamiseks.
Taani sotsialistist poliitik Niels Fuglsang, kes osales ELi energiatõhususe reeglite üle peetavatel läbirääkimistel, kirjeldas seadusandjaid kui “lahingut” rohelise ülemineku pärast, kuna nad võitlevad survega alandada tööstuse energiahindu ja vähendada kliimameetmete arvelt.
“Võitlus pole veel lõppenud,” ütles Fuglsang.
Euroopa Komisjon on välja pakkunud mitmeid algatusi, mille eesmärk on saavutada üldeesmärgid vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 protsenti ja saavutada 2050. aastaks nullheide.
Näete interaktiivse graafika hetktõmmist. Selle põhjuseks on tõenäoliselt võrguühenduseta olek või JavaScript on teie brauseris keelatud.
Kuid Saksamaa tühistas sel kuul kokkuleppe, millega keelustati ELis uute sisepõlemismootorite müük 2035. aastaks, päev enne selle lõplikku heakskiitmist. Üks EL-i diplomaat ütles, et see samm ohustab laiemat “nakatumist” üle kliimaseaduste, kusjuures väiksemad riigid järgivad Berliini eeskuju ja “[reducing] ambitsioonid muude asjade osas”.
“Vaim [EU’s climate law] on just lähenemine kompromisside poole. Ja selles kontekstis [Germany] on seda kompromissi juba toetanud. Seega on see täiesti vastuvõetamatu,” ütles Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni esimees Prantsuse liberaal Pascal Canfin.
Möödunud nädalal toimunud liikmesriikidevahelisel kohtumisel raskeveokite ja busside heitkoguste piirnormide üle seisid Itaalia ja Tšehhi vastu kavandatavatele eeskirjadele, kasutades sarnaseid argumente nagu Saksamaa sisepõlemismootorite keelu vastu, ütlesid kaks kohalviibinud inimest.
Need inimesed ütlesid, et nad on mures väidetavalt süsinikuneutraalsete e-kütuste lubamise pärast pärast 2035. aastat, on muutumas mustriks.
Berliin on nõudnud, et Brüssel hõlmaks e-kütuseid kehtivate heitkoguste eeskirjade raames või looks täiendavad õigusaktid embrüonaalse kütuse tüübi krediteerimissüsteemi jaoks, selgub sel nädalal komisjonile saadetud kirjast, mida nägi Financial Times.
Kaheksa riigi, sealhulgas Saksamaa, Itaalia, Tšehhi ja Portugali ministrid moodustasid esmaspäeval koalitsiooni, et lükata tagasi sõidukite üldheitmeid käsitlevad eraldi eeskirjad.
Tšehhi transpordiminister Martin Kupka ütles, et olemasolev ettepanek tooks kaasa “uute sõidukimudelite tootmise põhjaliku vähenemise, nende hindade hüppelise tõusu ja seega sõidukipargi edasise vananemise Euroopas”.
Itaalia parempoolne peaminister Giorgia Meloni ühines kolmapäeval vastureaktsiooniga pärast Euroopa Parlamendis toimunud nappi hääletust hoonete renoveerimist ja soojustamist edendavate reeglite poolt.
EL-i kasvav keskkonnaalane tõuge, kui see on halvasti sõnastatud, “riskib kahjustada meie majandusstruktuuri”, ütles ta.
Saksamaa keskkonnaminister Steffi Lemke osaleb ELi keskkonnaministrite nõukogul Brüsselis © Olivier Hoslett/EPA-EFE/Shutterstock
Kõrge EL-i diplomaat ütles, et liikmesriigid, kelle lähenemine kliimaeesmärkidele on vähem ambitsioonikas, ütlevad, et “kui suudame uuesti avada [the combustion engine] faili, miks me ei saa teisi uuesti avada?
Ohus võivad olla ka tulevased seadused, näiteks bloki lipulaeva heitkogustega kauplemise süsteemi uuendus, mis peaks saama heakskiidu hiliskevadel, lisas diplomaat.
ELi kui globaalse kliimaliidri positsioonile avaldab juba USA surve, kes eelmisel aastal esitas 369 miljardi dollari suuruse kulukava oma rohelise tööstuse turgutamiseks.
Brüssel on sel nädalal vastanud omapoolsete ettepanekutega kodumaiste puhaste tehnoloogiate edendamiseks. Analüütikud ja kampaania korraldajad hoiatasid aga, et ELi rohelise kokkuleppe kliimaseaduse mis tahes täiendavad blokeeringud – mis muudab heitkoguste eesmärgid õiguslikult siduvaks – ja laiem keskkonnaalane tegevuskava võivad seada ohtu selle usaldusväärsuse.
“Oleme eelmisel aastal olnud väga head rohelise tegevuskava eraldamisel energiakriisist ja näinud, et energiakriis ei kahjusta rohelist tegevuskava,” ütles Bruegeli mõttekoja vanemteadur Simone Tagliapietra.
Ta lisas, et EL-i riigid nüüd kliimaseaduste vastu tõrjuvad “tõeliselt jabur ja ohtlik”. “Asjad on levinud viisil, mida sakslased ilmselt ei kavatsenudki.”
Komisjon ütles oktoobrikuu aruandes, et EL on “oma kliimaeesmärgi elluviimisel õigel teel”, kuid 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks on vaja “kiireid samme”. Kui riigid järgivad Saksamaa eeskuju, võivad läbirääkijad kompromisside nimel võitlemisel tekkida pikki viivitusi.
Sisepõlemismootorite keelustamise hääletus on määramata ajaks edasi lükatud ja Berliini transpordiministeeriumit rahuldavast resolutsioonist pole seni olnud märke.
EL-i ametnik ütles, et vaidlustatakse ka teisi rohelisi seadusi, näiteks looduslikke elupaiku parandavaid eeskirju. Ametnik lisas, et “suur oht” seisnes selles, et teised riigid näevad nüüd potentsiaali eeskirjade vastu tegutsemiseks pärast lõplike läbirääkimiste lõppu.
Bloki kahjulike kemikaalide regulatsiooni ajakohastamine lükati aasta lõppu pärast Euroopa Parlamendi konservatiivsete seadusandjate survet, kes väitsid, et see paneks liigse koormuse ettevõtetele, kes juba seisavad silmitsi järsu inflatsiooniga.
Ministrid on märkimisväärselt nõrgendanud juhtplaani tööstusheidete vähendamiseks, sealhulgas intensiivpõllumajandusest tulenevate heitkoguste vähendamiseks, ning leppisid neljapäeval kokku, et selle kohaldamisalasse kuuluvate veise- ja seafarmide arvu vähendatakse komisjoni esialgse ettepanekuga võrreldes enam kui poole võrra.
„Ida-Euroopas on riike, kes ei tahtnud rohelist kokkulepet üldse. Nad näevad võimalust ja see, mida Saksamaa on teinud, ei aita sellele kaasa,” ütles konservatiivne EL-i poliitik.
EL-i kliimavolinik Frans Timmermans ütles neljapäeval ajakirjanikele, et Saksamaa peaks “oma kokkulepet austama” ja et kliimaalased õigusaktid on üha dramaatilisemaks muutuvate ilmastikutingimuste korral üliolulised. “Me peame tegutsema ja me peame tegutsema kohe.”
Amy Kazmini lisaaruanne Roomas