مشرف
Credit Suisse’i aktsiad langesid reedel taas, samal ajal kui First Republic Bankiga seotud futuurid langesid samuti, kuna turud ei suutnud lohutada raskustes USA laenuandja jaoks korraldatud päästepaketti.
Uuenenud mured tõmbasid aktsiaid laiemalt alla, jättes varahommikuse ralli läike maha.
Credit Suisse loobus varajasest kasumist, et kaubelda 11 protsenti madalamal, isegi kui Šveitsi keskpank lubas kolmapäeval laenuandjale likviidsustoetust. Samal ajal langes First Republic turueelses kauplemises 12,5 protsenti.
Nädala jooksul suuri mahamüüki teinud Euro Stoxx Banki indeks oli varajases kauplemises tõusnud koguni 2,3 protsenti, kuid langes varaseks pärastlõunaks tagasi 0,1 protsenti madalamale.
Laiem Stoxx 600 langes 0,4 protsenti, Saksamaa Dax aga 0,5 protsenti. Prantsusmaa Cac 40 langes 0,6 protsenti, samas kui Ühendkuningriigi FTSE 100 oli samuti madal.
USA futuurid olid segased pärast uudist, et First Republicu toetab pankade konsortsium, mis süstib laenuandjale 30 miljardit dollarit. S&P 500 indeksit jälgivad lepingud langesid 0,2 protsenti ja tehnoloogiarohke Nasdaq tõusis 0,1 protsenti.
JPMorgan Chase, Bank of America, Citigroup ja Wells Fargo deponeerivad kumbki 5 miljardit dollarit. Goldman Sachs ja Morgan Stanley investeerivad kumbki 2,5 miljardit dollarit, samas kui BNY Mellon, PNC Bank, State Street, Truist Bank ja US Bank deponeerivad kumbki 1 miljard dollarit. S&P 500 registreeris neljapäeval suurima ühepäevase tõusu alates jaanuarist.
“USA sekkumine nädalavahetusel aitab piirata nakkushirmu. Turg ütleb meile, et see ei ole süsteemne, kuid seda on põhimõtteliselt raske hinnata [there is] praegu pole pikaajalist lahendust,” ütles Nadège Dufossé, Candriami mitme vara ülemaailmne juht.
Riigivõlakirjade turud olid vaiksed, kuna investorid kaalusid jätkuvalt keskpankade soovi tõsta inflatsiooniga võitlemiseks intressimäärasid, samas kui pangandussektoris valitses ebakindlus.
Euroopa Keskpank teatas neljapäeval oma otsusest tõsta intressimäärasid 50 baaspunkti võrra, kuid loobus varasemast kohustusest hoida intressimäärade tõstmist stabiilses tempos.
USA kaheaastaste riigivõlakirjade tootlus, mis on intressimäära ootustele kõige tundlikum, tõusis 0,02 protsendipunkti 4,11 protsendini ja 10-aastaste võlakirjade tootlus langes 0,08 protsendipunkti 3,5 protsendini.
Kahe aasta võlakirjade tootlus langes 0,02 protsendipunkti võrra 2,54 protsendini ja 10-aastaste lepingute intressimäär langes 0,05 protsendipunkti 2,19 protsendini.
EKP otsus on tugevdanud panuseid, et Föderaalreserv tõstab järgmisel nädalal pausi asemel intressi 25 baaspunkti võrra. Investorid hindavad 77-protsendilise tõenäosusega veerandprotsendipunktilist tõusu.
Aasia turud arenesid, mida sel nädalal tõmbas alla ka hirm panganduskriisi ees. Jaapani Topix tõusis 1,2 protsenti, Lõuna-Korea Kospi tõusis 0,7 protsenti ja Austraalia S&P/ASX 200 tõusis 0,4 protsenti. Hongkongi Hang Seng ja Hiina CSI 300 tõusid vastavalt 1,6 protsenti ja 0,5 protsenti.
Valuutaturgudel langes dollariindeks, mis on kuue analoogvaluuta vastu mõõdetav dollariindeks, 0,1 protsenti. Euro kallines 0,1 protsenti ja naelsterling kallines 0,1 protsenti.
Bitcoini hind on sel nädalal tõusnud 33 protsenti. Krüptovaluuta sai hoo sisse pärast seda, kui USA võimud teatasid, et hoiused Silicon Valley pangas ja Signature Bankis on tagatud. Mõlemad pangad teenindasid krüptokliente ja ehitasid spetsiaalseid maksevõrke, et käsitleda dollarite ja digitaalsete žetoonide vahelisi konversioone.
Brenti toornafta kallines 0,3 ja selle USA ekvivalent West Texas Intermediate tõusis 0,6 protsenti pärast seda, kui nad langesid kolmapäeval enam kui aasta madalaimale hinnale.