مشرف
G20 välisministrite kohtumine Delhis lõppes neljapäeval Ukraina konflikti osas kokkuleppeta, kuna USA välisminister Antony Blinken kohtus põgusalt Vene kolleegi Sergei Lavroviga nende esimesel kohtumisel pärast sõda.
India välisminister Subrahmanyam Jaishankar ütles, et kõik riigid ei nõustu avaldusega, “kuna Ukraina küsimuses on erimeelsusi, mida me ei suutnud lepitada”.
Blinken süüdistas Venemaad kohtumise rööpast väljaviimises ja kutsus G20 üles kutsuma Moskvat oma vägesid Ukrainast välja viima.
“Kahjuks on seda kohtumist taas häirinud Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõda Ukraina vastu, tahtlik hävitamiskampaania tsiviilsihtmärkide vastu ja rünnak ÜRO põhikirja põhiprintsiipide vastu,” ütles ta kogunemisel.
Vahetult enne Jaishankari oma pressikonverentsi andnud Lavrov ütles, et kohtumisel ei jõutud kokkuleppele lääneriikide “emotsionaalse” lähenemise tõttu Ukrainale.
Juba teist aastat järjest ei õnnestunud G20 välisministrite kohtumisel ühisavaldust koostada, kuna eelmisel aastal Balil toimunud kohtumine lõppes kibedate lahkarvamustega sõja ja Venemaa kohaloleku üle. Detsembris toimunud juhtide tippkohtumisel jõudis avaldus kokkuleppele, kuid alles pärast seda, kui Venemaa Vladimir Putin jäi eemale.
Sel nädalal sai Delhist maailma diplomaatiline pealinn, kuna 40 välisministrit ja juhtivate majanduste delegaati laskusid India pealinnale G20 ajaloo suurimaks kokkutulekuks.
Vaieldamatult kõige olulisem kohtumine leidis aset kuluaarides – plaaniväline 10-minutiline vestlus härra Blinkeni ja hr Lavrovi vahel, mis oli esimene kontakt Ameerika ja Venemaa tippdiplomaatide vahel pärast eelmise aasta suvest.
USA kõrge ametnik ütles, et välisminister tõstatas Lavroviga kolm küsimust, sealhulgas Washingtoni toetus Ukrainale “seni, kuni sõda jätkub”, ja et Moskva peaks tühistama oma otsuse peatada osalus uue START tuumaleppes. Ta nõudis ka Venemaal kinni peetud endise USA merejalaväelase Paul Whelani vabastamist, ütles ametnik.
Venemaa ei kommenteerinud kohtumise kohta koheselt ja USA ametnik ei täpsustanud Lavrovi panust, peale selle, et Washington ei eelda, et sellel oleks Venemaa tegevusele olulist mõju.
India peaminister Narendra Modi avas kohtumise videokõnega, kutsudes kokkutulnuid üles tõusma kõrgemale. [their] erinevused”. “Me ei tohiks lubada probleemidel, mida me ei suuda koos lahendada, sattuda nende teele, mida saame,” ütles Modi.
Oma lõppsõnas ütles hr Jaishankar, et kogunemisel oldi üksmeelel “95 protsendi” küsimustes, viidates “märkimisväärsele meelekohtumisele” valdkondades, mis ulatuvad terrorismivastasest võitlusest kliimakriisini. Ta ütles, et kõik arutatu üksikasjad ja tema juhataja kokkuvõte avaldatakse hiljem.
“Seal oli kaks lõiku, kus me ei saanud kõiki ühele lehele,” ütles ta. “Diplomaatias on olukordi, kus 20 riiki lepivad milleski kokku, [and] on juhtumeid, kui te seda ei tee.”
Teine oluline kahepoolne kohtumine toimus hr Jaishankari ja Hiina välisministri Qin Gangi vahel, mis oli nende esimene vestlus pärast viimase sellesse rolli asumist. Paar arutas “suhete hetkeseisu” India ja Hiina vahel, mis on alates 2020. aastast olnud kibedas piirivahelduses, ütles Jaishankar.
Ütles poliitikauuringute keskuse vanemteadur Sushant Singh The Independent et ühise kommünikee koostamata jätmine oli “India tagasilöök” pärast seda, kui India investeeris nii palju G20 eesistumisse ja oma ainulaadsesse positsiooni neutraalse erakonnana ei lääne- ega Venemaa blokis, kui asi puudutab Ukrainat.
“Ukraina sõda ja Hiina-USA suhted heidavad sellele kohtumisele varju ja kui asjad ei muutu, ei ole India eesistumine G20s edu, mida härra Modi eeldas,” ütles ta.
Suhasini Haider, India päevalehe diplomaatiline toimetaja Hinduütles, et Indial on praegusest kuni septembrini, mil Delhis toimub G20 juhtide täielik tippkohtumine, kindlasti palju rasket tööd teha.
“[Mr Jaishankar] ütles ise, et oli kaks lõiget, kus mõned riigid ei suutnud konsensust saavutada. Ma arvan, et India jaoks valmistab see pettumuse põhjusel, et välisministrite kohtumisel ei pea olema ühist kommünikeeti. Asjaolu, et India proovis ise ühist kommünikeeti, on polarisatsiooni arvestades mõistatuslik [between world powers],” ta ütles.
“Kui [September’s] G20 tippkohtumine lõpeb ilma ühisavalduseta, mis oleks kindlasti pretsedent, ja India teeb kõik endast oleneva, et seda vältida. Indoneesia oli eelmisel aastal India abiga edukas – küsimus on selles, kas India saab seekord edukaks?
Juhtide tippkohtumise ebaõnnestumise väljavaade on praegu “tõenäoline”, kui “praegune olukord jätkub”, hoiatas Harsh V Pant Delhis asuvast Observer Research Foundationist. “India peab tagama, et tema suhtluskanal on avatud kõigi osapooltega, et ta saaks oma muresid edasi lükata [find a] konsensusele,” ütles ta.