مشرف
Xi Jinping ja Aleksander Lukašenka kutsuvad üles sõlmima Ukraina jaoks võimalikult kiiret rahulepingut.
Hiina president Xi Jinping ja tema Valgevene kolleeg Aleksandr Lukašenka kutsusid Pekingis peetavatel kõnelustel üles sõlmima relvarahu ja pidama läbirääkimisi, et leida Ukraina konfliktile poliitiline lahendus.
Valgevene riikliku uudisteagentuuri Belta teatel tegid kaks liidrit kolmapäeval ühisavalduse, milles väljendasid “sügavat muret relvakonflikti arengu pärast Euroopa regioonis ja äärmist huvi võimalikult kiire rahu kehtestamise vastu Ukrainas”.
“Valgevene ja Hiina on huvitatud kriisi eskaleerumise ärahoidmisest ning on valmis tegema jõupingutusi piirkondliku rahu ja korra taastamiseks,” lisati.
Nende tippkohtumine tõi kokku kaks välisriigi liidrit, kelle toetusest Venemaa president Vladimir Putin on kõige enam sõltuv, kuna tema armee võitleb aastataguse sissetungi eesmärkide saavutamiseks.
Peking on Ukraina konflikti pikenedes üha häälekamalt nõudnud rahu ning eitanud Moskvale relvade andmist pärast seda, kui USA ametnikud teatasid, et Hiina kaalub seda teha.
Eelmisel nädalal avaldas ta 12-punktilise dokumendi, milles nõuti kõikehõlmavat relvarahu Ukrainas, mis võttis suures osas kokku Hiina varasema hoiaku ja pälvis läänes skeptitsismi.
Telekommentaarides ütles Xi, et Hiina soovib tugevdada usaldust ja koostööd Valgevenega “arvestades rahvusvahelise olukorra ebastabiilsust ja segadust”.
Viidates selgelt USA-le ja tema liitlastele, lisas Xi, et “asjakohased riigid peaksid lõpetama politiseerimise ja maailmamajanduse tööriistana kasutamise ning võtma meetmeid, mis tõeliselt edendavad relvarahu ja lõpetavad sõja ning lahendavad kriisi rahumeelselt.”
Laskumine ülemaailmsesse vastasseisu
Lukašenka ütles, et kohtumine toimus “väga keerulisel ajal” ja see oli vajalik selleks, et vältida “kontrollimatut laskumist ülemaailmsesse vastasseisu, millel pole võitjaid”.
Ta ütles, et Xi oli oma rahuplaanis “selgelt ja lõplikult seda rahvusvahelisele üldsusele selgelt teatanud.
“Seetõttu on Valgevene aktiivselt esitanud oma rahuettepanekuid ja toetab igakülgselt teie stiimuleid rahvusvahelise julgeoleku vallas,” lisas ta.
Hiinal on Lukašenkaga pikka aega olnud lähedased suhted ja pärast kõnelusi jälgisid kaks liidrit mitmete koostöölepingute allkirjastamist valdkondades, mis ulatuvad põllumajandusest tollijärelevalve ja spordini.
Valgevene liidri reis illustreeris aga ka Pekingi sidemete sügavust Venemaa liidri Putini ja tema liitlastega.
Hiina on teatanud, et on konfliktis neutraalne osapool ja on säilitanud kontaktid Ukraina presidendi Volodymyr Zelensky valitsusega, kes on Pekingi osalust ettevaatlikult tervitanud, kuid ütles, et edu sõltub tegudest, mitte sõnadest.
Sellele vaatamata on Hiina öelnud, et tal on Venemaaga “piiranguteta sõprus” ning ta on keeldunud Moskva sissetungi kritiseerimast ega isegi sellele kui sellisele viitamast.
Ta on süüdistanud USA-d ja NATO-t konflikti provotseerimises ja “leekide õhutamises”, pakkudes Ukrainale kaitserelvi, mõistnud samal ajal hukka Venemaa ja tema sõjalist jõupingutusi abistavate üksuste, sealhulgas Hiina ettevõtete vastu kehtestatud sanktsioonid.
Valgevene jagab piiri nii Ukraina kui ka Venemaaga, kuid on rahaliselt ja poliitiliselt sõltuv Putini administratsioonist. Lukašenka valitsus on tugevalt toetanud Moskvat ja lubanud Valgevene territooriumi kasutada aastataguse esialgse Ukraina invasiooni peatuspaigana.
Venemaa on säilitanud Valgevenes vägede ja relvade kontingendi ning kaks naabrit ja liitlast viisid läbi ühised sõjalised õppused.
Selline hoiak jättis Lukašenka veelgi isoleeritumaks Euroopas, kus tema riiki ähvardab Euroopa Liit sanktsioonid nii sõjas osalemise kui ka Lukašenka siseriikliku opositsiooni mahasurumise eest.
Hiinal on pikad sidemed ka Lukašenkaga, kes on olnud Valgevene ainus president alates ametikoha loomisest 1994. aastal. Ta surus julmalt maha 2020. aasta protestid tema vaidlusaluse tagasivalimise vastu hääletusel, mida opositsioon ja lääneriigid pidasid petturlikuks.
