مشرف
ÕRNA RAHVUSLIKU VÄLJAKUJU
On soe laupäevaõhtu jõukas Jeruusalemma naabruskonnas.
Juba kümnendat nädalavahetust järjest ilmuvad tuhanded iisraellased meeleavaldusele. Paljud neist lehvitavad Iisraeli sinimustvalget Taaveti tähe lippu. See on tahtlik leebe natsionalismi demonstreerimine inimeste poolt, kes usuvad, et nende Iisrael võetakse neilt ära.
Nende viha keskmes on Benjamin Netanyahu valitsuse kavandatud kohtureformide pakett, mis mõne arvates võib Iisraeli demokraatia täielikult õõnestada.
Õhtu algab maheda laulmise ja küünalde kustutamisega tähistamaks šabati lõppu. Rahvahulga kohal kantakse pikka punast täispuhutavat toru punase joone sümbolina, mida ei tohi ületada.
Mõned nooremad meeleavaldajad laulavad megafonidesse ja tantsivad, et õhkkond käima lükata.
“Ma tahan sõnavabadust, ma tahan vaba riiki, ma tahan igale inimesele igast religioonist ja igast rahvusest samu õigusi, nagu teil oleks demokraatias,” ütleb üks naine.
Põlvkondadeülene rahvahulk vanavanematest lasteni kasvab jätkuvalt, kuna inimesed triivivad pärast õhtusööki oma kodudest välja. Märkimisväärne on vanade ja noorte, religioossete ja ilmalike, akadeemikute, juristide, arstide ja isegi mõnede riigiametnike ühiskondlik segu. Need on juudid kõikjalt maailmast – Šveitsist, Ühendkuningriigist, Austraaliast, Lõuna-Aafrikast –, kes on teinud Iisraeli oma koduks.
“Me peame välja tulema ja võitlema, sest oleme Iisraeli demokraatliku süsteemi päästmise viimastel hetkedel,” ütleb teine protestija.
Suures osas rahumeelsed meeleavaldused on viimastel kuudel kasvanud ja levinud linnadesse üle kogu riigi. Vahemere rannikul asuv Tel Aviv meelitab kõige rohkem rahvahulki, kuid viha sümboolne fookus on Jeruusalemmas, kus elab nii president kui ka riigi peaminister Benjamin Netanyahu.
Reformid piiraksid Iisraeli ülemkohtu tööd
Reformid piiraksid Iisraeli ülemkohtu tööd
Mäss on läbinud kõik Iisraeli ühiskonna osad. See ei põhine poliitilistel või religioossetel põhimõtetel, vaid viha ja hirm, mis ajavad need inimesed nädalast nädalasse oma majadest välja.
Aprillis tähistab Iisrael oma 75. aastapäeva. See peaks olema hetk, mil riik tuleb kokku, meenutab mineviku võitlusi ja tähistab oma demokraatia edu.
Selle asemel on riik lõhestunud, nagu ei kunagi varem, Läänekaldal valitsevate pingete taustal, mis ähvardab üle kanduda jõhkraks uueks konfliktiks.