مشرف
Arvatakse, et Itaalia võimude “mitteabi” tõttu uppus Vahemeres vähemalt 30 inimest, väitis järelevalveorganisatsioon.
11. märtsi esimestel tundidel Äratustelefonmigrantide päästetelefon, teatas, et hoiatas Itaalia merepääste koordinatsioonikeskust (MRCC) koos Malta ja Liibia rannavalvega merehätta sattunud paadist, milles oli 47 inimest.
Vaatamata korduvatele hoiatustele süüdistas ta neid päästmise tahtlikus viivitamises, kuna “ainult kaubalaevad” jõudsid sündmuskohale “paljude tundide pärast” – selleks ajaks oli paat uppunud.
Itaalia rannavalve teatas, et ümberminek juhtus väljaspool Itaalia vastutusala ning päästetööd takistas halb ilm.
“Olukord oli kriitiline. Paat triivis. Ilmastikuolud olid äärmiselt ohtlikud. Pardal olnud inimesed karjusid telefoniga, et vajavad abi,” kirjutas Alarm Phone. avaldus vabastati pühapäeval.
“Ilmselt püüdsid Itaalia võimud vältida inimeste Itaaliasse toomist, viivitades sekkumisega, et niinimetatud Liibüa rannavalve jõuaks kohale ja viiks inimesed vägisi tagasi Liibüasse tagasi piinavatesse oludesse, kust nad olid püüdnud põgeneda.”
Teine organisatsioon Sea Watch International väitis samuti, et Itaalia võimud teadsid merele jäänud laevast üle päeva.
Oktoobris lubas Itaalia paremäärmuslik peaminister Giorgia Meloni peatada Aafrikast paatidega üle sõitvad migrantid, muutes sisserände vähendamise oma tegevuskava oluliseks osaks.
Tema siseminister ütles, et võib takistada laevadel päästetud migrantide Itaaliasse toomist, taaselustades 2019. aastast vastuolulise poliitika.
Itaalia – üks peamisi Euroopasse sisenemise punkte – maadleb praegu saabuvate migrantide arvuga.
Eelmise aasta jaanuarist augustini maabus Itaalias, peamiselt Lampedusa saarel, 44 000 Vahemere lõunakaldalt pärit migranti ja põgenikku.
Alarm Phone väitis nii meili teel kui ka kõnede teel, et “teavitas korduvalt” Itaalia ametivõime merehätta sattunud paadist, saates GPS-koordinaadid, osutades samas pardal viibivate inimeste “seisundi halvenemisele”.
Häire avaldati esmakordselt 11. märtsil kell 2.28 kohaliku aja järgi, öeldi, et “süstemaatiline viivitus” on “surmav”.
Monitori viimane side pardal olijatega toimus 12. märtsil kell 06.50, pärast mida paat läks ümber umbes 110 miili Liibüast Benghazist loodes.
Kaubalaev Froland päästis 17 inimest, 30 inimest kaotas elu.
Väidetavalt läks migrantide paat päästeoperatsiooni ajal ümber.
Päästmise ja häire esmakordse esilekutsumise ajast möödunud enam kui 24 tunni jooksul teatas Häiretelefon, et kaubalaev möödus õnnetuskohast, kuid ei peatunud.
“MRCC Rooma juhiste korral oleks see võinud sekkuda… Kaubalaevad vaid jälgisid mitu tundi olukorda, kuid ei sekkunud,” lisati.
“Palju tunde kaubalaevad vaid jälgisid olukorda, kuid ei sekkunud.”
Liibüa ametivõime teavitas hätta sattunud paadist ka Alarm Phone, kuid väidetavalt ei saa nad “varade puudumise tõttu” sekkuda, rõhutades samas, et Itaalia koordineerib otsingu- ja päästeüritust.
Üheksa tundi pärast esimest hoiatust märkas Sea Watchi Seabird 2 paati taevast ja teatas ka võimudele, et olukord on kiireloomuline.
Itaalia rannavalve teatas pühapäeva õhtul, et kaks neist viiakse Maltale, kuna nad vajavad kiiret arstiabi, ülejäänud aga Itaaliasse.
Tänavu on Itaaliasse jõudnud üle 17 000 inimese, sealhulgas umbes 4000 sel nädalal.
“Miks ei saatnud Itaalia ametivõimud olukorra kiireloomulisust arvestades kohe hädakohale piisavaid päästevahendeid,” küsis Alarm Phone oma avalduses.
Juba sel aastal on hukkunud sadu inimesi, kes üritasid ületada Vahemerd ja jõuda Euroopasse, abitöötajad nimetavad seda “vedelaks surnuaiaks”.
Kriitikud on süüdistanud surmades Meloni paremäärmusliku valitsuse kehtestatud rangeid reegleid, kuid Itaalia võimud rõhutavad, et nad on päästnud tuhandeid migrante.
Riigi rannavalve teatas, et Itaalia lõunatipu lähedal päästeti hiljuti kolme erineva operatsiooni käigus üle 1300 migrandi, lisaks veel 200 Sitsiilia lähedal.
ÜRO kadunud migrantide projekti kohaselt on alates 2014. aastast Vahemere piirkonnas hukkunud või kadunud üle 26 000 migrandi.
Kommentaaride saamiseks on pöördutud Itaalia rannavalve poole.