مشرف
Kiiev, Ukraina – See nägi välja nagu osava piloodi sihilik manööver, mis viis pärast Moskva tungimist Ukrainasse esimese otsese sõjalise kokkupõrkeni USA ja Venemaa vahel.
Kaks Vene hävitajat lähenesid teisipäeva hommikul Mustal merel rahvusvaheliste vete kohal pilvitu taevasinises taevas lennanud USA droonile.
Üks Venemaa lennukitest Su-27 vabastas drooni MQ-9 Reaper lennukikütuse, mille tõttu selle kaamerad lülitusid välja.
Seejärel tabas Su-27 Reaperi propellerit, põhjustades selle merre kukkumise, teatas Pentagon.
Seal öeldi, et Reaper oli “luuredroon” ega kandnud relvi, kuigi 26-meetrise (85 jala) tiibade siruulatusega mehitamata õhusõiduk oli kavandatud laseriga juhitavate pommide ja rakettidega relvastatud jahitapjaks.
See oli kõige olulisem otsene kokkupõrge suurriikide vahel pärast Ukraina sõja algust mullu veebruaris.
Teisipäevane intsident leidis aset 2014. aastal Ukrainalt annekteeritud Venemaa presidendi Vladimir Putini krooni ehteks Krimmi ranniku lähedal.
Moskva on korduvalt rõhutanud, et on mures Krimmi ohutuse pärast – mõned lääne vaatlejad ütlevad, et Venemaa on üsna paranoiline – ning vajadus Venemaa ja Musta mere poolsaare vahelise “maisesilla” järele oli üks peamisi põhjusi, miks Kreml sõda alustas.
USA avaldas video, mille filmis droon, mis oli sunnitud Mustal merel alla kukkuma pärast seda, kui kaks Venemaa hävitajat rahvusvahelises õhuruumis selle kinni püüdsid ⤵️
🔗: https://t.co/H2hj0LkiIi pic.twitter.com/E4Su5r2eDn
— Al Jazeera inglise keel (@AJEenglish) 16. märts 2023
Moskva teatas, et hoiatas USA-d, et nad ei siseneks tsooni, mida Kreml nimetab Ukrainas “sõjaliseks erioperatsiooniks”.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et reaktiivlennukid Su-27 ründasid drooni, kui see lendas Venemaa piiri poole, ja transponder oli välja lülitatud.
Ta hoiatas, et vahejuhtum võib Musta mere vesikonnas kaasa tuua “eskaleerumise”.
“USA strateegiliste mehitamata sõidukite lennud Krimmi ranniku lähedal on provokatiivse iseloomuga, luues ettekäände eskaleerumiseks Musta mere piirkonnas,” seisis avalduses.
“Tasakaalustatud jõud”
Niisiis, kas Reaperi allatulek on muutunud casus belliks ja kas USA ja Venemaa vahel on oht otseseks sõjaliseks vastasseisuks?
Eksperdid ütlevad, et see on ebatõenäoline.
Ukraina kõrgeima sõjalise analüütiku sõnul on venelased “haiglaslikult kinnisideeks reageerimisest”.
Drooni allatulistamine oli kättemaks Vene võtmetähtsusega lennukile veebruari lõpus tekitatud kahjude eest, ütles Ukraina relvajõudude peastaabi ülema endine asetäitja kindralleitnant Ihor Romanenko.
Venemaa-meelse Valgevene lennuväljal Ukraina piirist põhja pool toimunud droonirünnak oli suunatud ühele üheksast lennukist B-50, mis suudavad tuvastada Ukraina õhutõrjeüksuste asukohti.
Rünnaku eest võtsid vastutuse Valgevene “sissivõitlejad” ja kahjustatud lennuk viidi tagasi Venemaale.
Washington peaks drooni allatulistamisele vastama tasakaalustatud jõuga, ütles Romanenko.
“Peab olema rahaline ja demonstratiivne karistus,” ütles ta Al Jazeerale.
USA peaks kasutama “tasakaalustatud jõudu, mis ei kutsu esile maailmasõda ja tuumarelvade kasutamist. Seda saavad venelased aru,” ütles ta.
Ta ütles, et suurem konflikt ei ole päevakorral, sest NATO peamine eesmärk Ukraina abistamisel on “mitte eskaleerida” jätkuvat sõda.
Lääs on kulutanud kümneid miljardeid sõjalisele abile Ukrainale, kuid on olnud äärmiselt ettevaatlik, et mitte õhutada Euroopa veriseima relvakonflikti tuld pärast Teist maailmasõda.
Teine ekspert nõustub, et allatulistamine oli Venemaa kättemaks – aga järjekordse demonstratiivse intsidendi eest.
Laupäeval lendas USA sõjalennuk B-52 üle Balti mere ja lähenes Soome lahe lähedal asuvale Venemaa saarele.
“See on mingi hoiatus,” ütles Saksamaa Bremeni ülikooli ajaloolane Nikolai Mitrohhin Al Jazeerale.
“Aga mõju on vastupidine – hiljemalt kolme kuu pärast on Lääne hävitajad Ukrainas ja on pensionil. [Western] vabatahtlike piloot,“ ütles ta.
Konsolideerimine
Drooniintsident on Kremlile kahjulik, sest see suurendab USA-s avalikkuse vankuvat toetust Ukrainale, ütles teine vaatleja.
“Drooni allatulistamine on viinud USA poliitilise eliidi veelgi suurema konsolideerumiseni Venemaal,” ütles Washingtonis asuva mõttekoja Jamestown Foundationi kaitseanalüütik Pavel Luzin Al Jazeerale. “See on seni peamine tulemus,” ütles ta.
Kuigi USA president Joe Biden ütles, et Washington toetab Ukrainat “nii kauaks, kuni see võtab aega”, et Venemaa üle võidutseda, näitavad küsitlused, et ameeriklased toetavad Kiievi abistamist relvadega vähem.
Veebruari keskel avaldatud The Associated Press-NORC avalike suhete uurimiskeskuse küsitluse kohaselt ütles 48 protsenti ameeriklastest, et pooldavad sõjalist abi Ukrainale ja 29 protsenti on selle vastu.
2022. aasta mais toetas abi 60 protsenti ameeriklastest.
Vahepeal on vabariiklaste juhtivad presidendikandidaadid, endine president Donald Trump ja Florida kuberner Ron DeSantis öelnud, et Ukraina toetamine on vastuolus USA strateegiliste huvidega.
USA süüdistamine
Moskvale tundus kokkupõrge ettekäändena võrdsustada Venemaa ja USA kui “suurriigid”.
„Iga intsidendiga, mis kutsub esile kahe suurriigi, kahe maailma suurima tuumariigi vastasseisu, on alati väga tõsised riskid. USA ei saa sellest aru saamata,” ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov televisioonis.
Ukraina sõjalise analüütiku sõnul oli droonijuhtum Moskva meeleheitlik katse alustada otsekõnelusi USA-ga, kui Kreml püüab leida väljapääsu mülkast.
Moskva esialgsed eesmärgid haarata Ukraina pealinn Kiiev ja asendada president Volodõmõr Zelenski valitsus Kremli-meelsete marionettidega kukkusid läbi.
“Vene poolelt tundub see “inforünnakuna” [an attempt] alustada läbirääkimisi ameeriklastega,” ütles erru läinud Ukraina kolonel Roman Svitan Nastoyashchee Vremya veebisaidile.
Kuigi Pentagon ütles, et see kustutas drooni mälu, võib Venemaa proovida ka drooni prahti välja püüda ja seda uurida.
“Me uurime seda kindlasti,” ütles Putini kauaaegne liitlane ja Venemaa Julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev televisioonis.