مشرف
Kiiev, Ukraina – “UFOd” on viimastel päevadel sadanud Venemaale – mõned ohtlikult lähedal pealinnale Moskvale ja president Vladimir Putini kodulinnale.
Vene ametnikud ja meedia, kasutades seda mõistet – “identifitseerimata võõrobjektid” – näivad olevat närvilised ja süüdistavad Ukrainat droonirünnakutes.
Ukraina eitas kolmapäeval Venemaa sihtimist, vihjates siserünnakute katsetele, mida Moskva ei aktsepteerinud.
Presidendi nõunik Mykhailo Podolyak säutsus musta huumoriga, et Venemaal kasvab “paanika ja kokkuvarisemise” tunne, mis “väljendub identifitseerimata lendavate objektide sagenevates kodumaistes rünnakutes infrastruktuuri objektidele”.
Kogu sõja vältel on Ukraina liidrid ja kõrged messinglased rutiinselt keeldunud igasugusest vastutusest rünnakute eest Venemaa pinnal – ja kasutavad sageli ebaorganiseeritud Vene sõjaväelaste naeruvääristamist.
Ukraina sõjaväeekspert ütles, et kuigi Kiiev saab ja peaks rünnata Venemaa territooriumi, ei taha ta oma sealsete operatsioonide üksikasju avaldada.
“Meil on põhimõtteliselt lubatud anda rünnakuid agressorriigi vastu, kuid me peame kinni reeglist, et kui ja millal see juhtub, [the strikes] peaks esmalt sihikule võtma sõjaväeobjekte,” ütles Ukraina relvajõudude kindralstaabi ülema endine asetäitja kindralleitnant Ihor Romanenko Al Jazeerale.
“Kuid paljude asjaolude tõttu ei avalda me praeguses etapis, mida ja kuidas me vaenlase territooriumil teeme,” ütles ta.
Analüütikud on öelnud, et Kiiev valmistub oma kasvava kodumaal toodetud mehitamata lennukipargiga korraldama uusi rünnakuid ning Kremli-meelsed on mures.
“Mul on hunnik küsimusi,” kirjutas Telegramis televõrgu TNT juhi kohusetäitja Tina Kandelaki.
„Kas see on meie uus reaalsus? Mitu piirkonda tuleb [hit] järgmiseks rünnakuks? Kas kaitseministeeriumil on plaan meie linnade kaitsmiseks? Kes suudab tagada meie inimestele turvalisuse?” ta kirjutas.
🇺🇦 ei löö RF territooriumile. 🇺🇦 peab kaitsesõda, et deokupeerida kõik oma territooriumid. See on aksioom.
RF-is kogunevad paanika- ja lagunemisprotsessid, mida peegeldab tundmatute lendavate objektide sisemiste rünnakute sagenemine infrastruktuurirajatiste vastu.— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) 1. märts 2023
Mis on seni juhtunud?
26. veebruaril toimus Putini-meelse Valgevene lennuväljal kaks plahvatust, mis kahjustasid üht Venemaa hinnalisemat relva – ühte üheksast A-50 lennukist, mis suudavad tuvastada Ukraina õhutõrjeüksuste asukohad. Vastutuse võtsid Valgevene “sissivõitlejad”.
Esmaspäeva õhtul ei õnnestunud vähemalt neljal droonil jõuda Venemaa lääneosas Belgorodi linnas asuvasse elektrijaama, mis asub piirist vähem kui 40 km (25 miili) kaugusel.
Ja teisipäeval märgati Peterburi kohal, kus Putin sündis, “tundmatut lendavat objekti”.
Õhuruum Venemaa suuruselt teise linna kohal, mis asub peaaegu 1500 km (930 miili) Ukrainast põhja pool, suleti korraks ja hävitajad tõusid õhku osana proovist – õppustest, et “treenida tingliku sihtmärgi pealtkuulamist ja tuvastamist”. kaitseametnik väidetavalt.
Kui aga varem Peterburi intsidendi kohta küsiti, oli Kreml vähe öelnud, ainult et Putin oli sündmustest teadlik.
Samal päeval kukkus piirkonna kuberner Andrei Vorobjevi sõnul umbes 100 km (60 miili) Moskvast kagus alla vähemalt üks lõhkeaineid kandnud droon, kuid see ei põhjustanud kahju.
Tunnike varem kukkusid “tundmatud lendavad objektid” väidetavalt alla naftatöötlemistehase ja farmi lähedal Edela-Venemaal, enam kui 800 km (500 m) kaugusel lähimast Ukraina sõjaväeobjektist Odesas.
Pärast seda, kui kohalikud kuulsid kahte plahvatust, põles rafineerimistehas – ainus Venemaa Musta mere rannikul, kus oli tankeriterminal –, mis hõlmas 200 ruutmeetrit, kuid kustutati kiiresti.
Samuti tulistati teisipäeval lähedal asuva Brjanski oblasti kohal alla veel üks “Ukraina vägede mehitamata lennuk”, teatasid kohalikud ametnikud.
Kolmapäeval teatas Venemaa, et tema õhutõrje tõrjus Ukrainat süüdistatava droonirünnaku okupeeritud Krimmi vastu; Moskva on Kiievit pikka aega süüdistanud relvade kasutamises annekteeritud poolsaare tabamiseks.
Juulis ründasid nad Venemaa Musta mere laevastiku peakorterit Sevastopolis, vigastades kuus inimest ja sundides Moskvasse paigaldatud võimud tühistama Venemaa mereväe päeva tähistamise Krimmis.
Uued droonirünnakud Krimmi vastu hävitasid augustis sõjalennukeid ja relvaladu ning oktoobris kahjustasid mereväe aluseid.
Detsembri alguses tabas Ukraina droon piirist 650 km (400 miili) ida pool asuvat Venemaa sõjaväe lennubaasi, kus asuvad strateegilised pommitajad, mida kasutati Ukrainale rakettide löömiseks.
Tõenäoliselt osales rünnakutes ümberehitatud Nõukogude konstrueeritud reaktiivdroon Tu-141, mis toodeti Ida-Ukraina linnas Harkivis.
Ilmsed Ukraina mürsud ja droonirünnakud Venemaa läänepoolseimatele piirkondadele, nagu Belgorod, Kursk, Brjansk ja Orlov, on muutunud regulaarseks alates eelmise aasta maist, kuna need hävitavad eluasemeid, vigastavad ja isegi tapavad tsiviilelanikke.
Alates eelmise aasta maist on piirialadel tapetud mitu venelast, sealhulgas 12-aastane tüdruk ja 70-aastane naine.
Kas Ukraina ilmsed rünnakud Venemaale on olulised?
Saksamaa Bremeni ülikooli ajaloolase Nikolai Mitrohhini sõnul on enamik Ukraina droonirünnakuid Venemaa pinnal olnud seni ebatõhusad.
Kaheksa kümnest Ukraina droonist ei jõua oma sihtmärkideni, kuna Venemaa kas leidis viisi nende pealtkuulamiseks ja hävitamiseks või kuna nad kaotavad ühenduse oma operaatoritega, ütles ta.
Ta ütles, et droonid, mis sihtmärgini jõuavad, märkimisväärset ohtu ei kujuta.
Kuid “umbes kord kuus õnnestub Ukraina vägedel korraldada tõeliselt ulatuslik diversioon Venemaa lennunduse või harvem Venemaa kütusepoodide vastu,” ütles ta Al Jazeerale.
Kuid nende mõju üldisele sõjamaastikule on palju vähem otsene kui USA-st tarnitud HIMARS-i mitme raketiheitja kasutamine, ütles ta.
Viimastel kuudel Ukrainas on Venemaal ja Iraanis toodetud droonid Shaheed põhjustanud suuri kahjustusi Ukraina sõjaväelastele, olulisele infrastruktuurile ja elamupiirkondadele.
Oktoobris lendas üks otse selle reporteri korteriaknast mööda.
Kiiev on meeletult otsinud võimalust rünnakutele vastu seista.
Selle nädala rünnakud on “rohkem hoiatus ja test selle kohta, mida [Ukrainian-made] droonid on võimelised enne rikkumist hakkama saama. Signaal Venemaale – mitte katalüüsida raketirünnakuid Ukrainale, ütles Kiievis töötav analüütik Aleksei Kuštš Al Jazeerale.
Kuna Vene väed koguvad ressursse rünnakuks, mida pidevalt edastatakse, näitab Ukraina, et tal on midagi vastata, ütles ta.
Tõenäoliselt kasutati teisipäeval Tuapse naftatöötlemistehase ründamiseks Tu-141.
Vene meedia väitis, et teised rünnakud korraldasid Venemaal toodetud Granat-4 droonid, Ühendkuningriigis valmistatud plastlõhkeainega laetud Hiina tsiviilmudelid või Ukrainas toodetud mehitamata lennukid UJ-22.
UJ-22-d näevad välja nagu Teise maailmasõja hävitajate väiksemad versioonid ja avalikustati 2021. aastal. Nad võivad kanda pomme või reaktiivmootoriga tankitõrjegranaate ja lennata kuni 800 km (500 miili).
Uhiuute, Ukrainas toodetud droonide tootmine ei ole tsentraliseeritud ja vaevalt suudab Venemaa tootjat täppisrünnakutega hävitada, ütles ta.
“Tööstuspotentsiaal on piisav ja potentsiaal on detsentraliseeritud, Ukrainas ei ole ühtegi suurt valdust või tehast, millel oleks droonide monopol, seega on Venemaa võimalused tööstuspindadele pihta saada,” ütles ta.
Teised analüütikud aga lükkasid Ukraina väidetavate rünnakute tõhususe ümber.
“Need tähtsusetud juhtumid ei tähenda midagi. Vähemalt seni,” ütles Washingtonis asuva mõttekoja Jamestown Foundationi kaitseanalüütik Pavel Luzin Al Jazeerale.