مشرف
Kohtu presidendi Piotr Hofmanski sõnul võidakse Venemaa president vahistada, kui ta reisib ICC liikmesriikidesse.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) nõudis Venemaa presidendi Vladimir Putini vahistamist kahtlustatuna laste ebaseaduslikus väljasaatmises ja inimeste ebaseaduslikus toimetamises Ukraina territooriumilt Venemaa Föderatsiooni.
Samuti andis ta välja samalaadsete väidete alusel vahistamismääruse Venemaa laste õiguste volinikule Maria Aleksejevna Lvova-Belovale.
Moskva on tagasi lükanud süüdistused, et tema väed on aastase sissetungi ajal naabrile toime pannud julmusi.
Moskva esimese reaktsioonina uudisele ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova oma telegrammi kanalis: “Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsustel pole meie riigi jaoks mingit tähendust, sealhulgas õiguslikust aspektist.”
“Venemaa ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi osaline ega kanna sellest tulenevaid kohustusi,” lisas ta.
Venemaa kirjutas Rooma statuudile alla 2000. aastal, kuid ei ratifitseerinud seda kunagi, et saada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmeks, ja võttis lõpuks oma allkirja tagasi 2016. aastal.
Al Jazeerale antud kommentaarides ütles ICC, et see pole asjakohane.
Siin on küsimused ja vastused ICC presidendi Piotr Hofmanskiga, mis on selguse huvides kergelt redigeeritud:
Al Jazeera: Venemaa väidab, et ei tunnusta Rahvusvahelist Kriminaalkohtut. Ta kirjutas alla Rooma statuudile, kuid ei ratifitseerinud seda. Mida see Putini jaoks tähendab?
Hofmanski: See on täiesti ebaoluline [the fact that Russia hasn’t ratified the Rome Statute]. Vastavalt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu põhikirjale, kuhu kuulub 123 osalisriiki ehk kaks kolmandikku kogu rahvusvahelisest üldsusest, kuulub kohtu pädevusse osalisriigi või tema jurisdiktsiooni tunnustanud riigi territooriumil toime pandud kuriteod. Ukraina on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vastu võtnud kaks korda – 2014. aastal ja seejärel 2015. aastal.
43 riiki on saatnud Ukraina olukorra kohtusse, mis tähendab, et nad on ametlikult meie jurisdiktsiooni vallandanud. Kohtu pädevusse kuuluvad Ukraina territooriumil alates 2013. aasta novembrist toime pandud kuriteod, olenemata väidetavate kurjategijate kodakondsusest.
Al Jazeera: kui Putin reisib väljapoole Venemaad, kas ta võidakse siis arreteerida?
Hofmanski: Jah, põhikirja järgi on kõigil osalisriikidel seaduslik kohustus teha kohtuga igakülgset koostööd. [This includes] isiku vahistamise kohustus seoses väljaantud vahistamismäärusega.
Al Jazeera: Teie esitasite kaks juhtumit, kuid on palju rohkem süüdistusi julmuste kohta. Kas me peaksime rohkem ootama?
Hofmanski: Olukord on endiselt prokuröri kätes. Seni on esitatud kaks vahistamismääruse taotlust ja nende taotluste alusel ka vastus antakse, kuid see ei tähenda ilmselgelt, et see oleks juhtumite olukorra lõpp. Juhtumeid saab laiendada. Uusi väiteid saab prokurör sõnastada kogutud teabetõendite põhjal.
Al Jazeera: Paljud eksperdid spekuleerisid ja nõudsid, et mõned süüdistused hõlmaksid genotsiidi ja inimsusevastaseid kuritegusid. Kas saate selgitada siinset keelevalikut ja kaalul olevate süüdistuste valikut?
Hofmanski: Ei, me ei räägi inimsusevastastest kuritegudest. Eeluurimiskoja otsuse kohaselt on vahistamismäärused välja antud väidetavate sõjakuritegude eest, milleks on laste väljasaatmine Ukraina okupeeritud aladelt Venemaa Föderatsiooni. See puudutab mõlemat kahtlusalust.
Al Jazeera: Hiina üritab rahu vahendada ja tundub, et see teeb teatavat edu. Kas on muret, et need orderid võivad sõda tegelikult pikendada?
Hofmanski: See on poliitiline kaalutlus. Me teeme oma tööd. Oleme kohus ja tegutseme prokuröri taotluse alusel, mis on iseseisev amet ja teeme seda, mida meilt oodatakse.
Al Jazeera: Nii Venemaal kui ka Ukrainas on olnud teateid piiri tagant laste äraviimisest. Kas teete koostööd erinevatelt erinevatelt ametiasutustelt, et püüda seda kõike kokku panna?
Hofmanski: See on minu arusaam. Kuid pean teile ütlema, et vahistamismääruste sisu on kolleegiumi otsuse kohaselt salajane. Ma ei tea, kuidas olukord välja näeb. Kuid koda lubas meil konkreetselt jagada teavet nende vahistamismääruste olemasolu, väidetavate kuritegude isiklike murede kohta – ei midagi enamat.
Al Jazeera: Kas te Rahvusvahelise Kriminaalkohtu presidendina pole isiklikult mures selle pärast, kuidas see käimasoleva konflikti seisukohalt välja võib tulla?
Hofmanski: Kordan, me oleme kohus. Ilmselgelt oleme täiesti teadlikud, et me ei tegutse poliitilises vaakumis. Aga see ei saa olla nii, et me arvestame poliitiliste tagajärgedega. Põhikirjas on väga selgelt sõnastatud meie mandaat ja me lihtsalt tegutseme vastavalt mandaadile, et realiseerida Rooma statuudi lubadus, sealhulgas selle preambul.