مشرف
Selle artikli kuulamiseks vajutage esitusklahvi
Tehisintellekti poolt hääletatud.
PARIIIS – Prantsuse president Emmanuel Macron andis loa kasutada vastuolulist põhiseaduslikku manöövrit parlamendist mööda hiilimiseks ja oma sügavalt ebapopulaarse pensionireformi kehtestamiseks, mis andis tema juhtkonnale olulise hoobi.
Peaminister Elizabeth Borne teatas neljapäeva pärastlõunal parlamendis, et valitsus tugineb põhiseaduse artiklile 49.3, mida peetakse tuumavariandiks enne seda, mis oleks olnud rahvusassamblee võtmehääletus. Üllatuslik samm võimaldas valitsusel seadusandlust läbi suruda ilma parlamendi hääletusele esitamata.
Borne seisis rahvusassamblees silmitsi viha ja rahutuste stseenidega, kui ta oma teadaannet tegi. Parteisse France Unbowed kuuluvad vasakäärmuslikud seadusandjad vilistasid ja laulsid rahvuslikku hümni. Marseillaise nagu paremäärmuslikud Rahvuskogu parlamendisaadikud hüüdsid „Astuge tagasi! Astus tagasi!” Maja spiiker oli sunnitud arutelud katkestama, et Borne saaks kõne pidada.
Peaminister väitis, et reform on “vajalik” Prantsusmaa helde pensionisüsteemi päästmiseks. “Eelnõu ei ole leebe kompromiss, vaid sisaldab ettemakseid neile, kes alustavad tööd varakult, ja pensionitõusud kõige vähem jõukatele,” ütles ta. ütles keset kaost. “Just selle reformiga olen valmis oma vastutust kaalule heitma,” lisas ta. Pärast Borne’i kõnet ütles paremäärmuslaste liider Marine Le Pen ajakirjanikele, et see samm oli “isiklik lüüasaamine” Macronile, kes oli sellel teemal presidendivalimiste ajal kampaaniat teinud.
Macroni renessansipartei kaotas eelmisel aastal parlamendivalimistel absoluutse enamuse rahvusassamblees, kuid valitsus suutis viimastel kuudel konservatiivse partei Les Républicains toel vastu võtta seadusandluse. Näib aga, et hääletuseelsel ajal ei olnud valitsusel piisavalt toetust konservatiivselt parteilt, kelle hääl oli Macroni keskse reformi läbimisel otsustava tähtsusega.
Reform tõstaks seadusjärgset pensioniiga 62-lt 64-le ja pikendaks täispensioni sissemakseid, et tasakaalustada Prantsusmaa riikliku pensionisüsteemi kontosid. Pensionireform oli ka Macroni eelmise aasta tagasivalimise nurgakivi ning kaotus parlamendis selles küsimuses oleks hävitanud tema ülejäänud ametiaja.
Otsust käivitada Prantsusmaa põhiseaduse artikkel 49.3, mis annab valitsusele täitevvõimu privileegi vaidlusi tekitavate pensionireformide läbisurumiseks ilma parlamendi hääletuseta, peetakse aga Macroni jaoks riskantseks sammuks, kuna see võimaldab parlamendiliikmetel esitada umbusaldusavaldusi. 24 tunni jooksul. Kuigi valitsus on viimastel kuudel umbusaldusavaldused üle elanud, on panused seekord palju suuremad. Kui enamik parlamendiliikmeid hääletab ettepaneku poolt, on Borne’i valitsus sunnitud tagasi astuma.
Parlamendist mööda hiilimine suurendab nüüd peaaegu kindlasti toetust Prantsuse ametiühingutele, mis on alates jaanuarist juhtinud üleriigilisi proteste ja streike peaaegu iganädalaselt.