مشرفVenemaa hävitaja kokkupõrge USA drooniga MQ-9 Reaper Musta mere kohal on tekitanud hirmu Ukraina konflikti eskaleerumise ees. Lääne ja Venemaa lennukite lähedased kohtumised ei ole ebatavalised, kuid teisipäeval aset leidnud intsident tõstab panuseid, sest see tõi kaasa selle, et USA ametnikud pidid drooni merre maandama.
Droonide ehk mehitamata õhusõidukite (UAV) kasutamine sõjapiirkondades ja nende läheduses on kestnud aastakümneid. Seda me teame MQ-9 Reaperi ja selle tavapärase kasutamise kohta:
Mis on MQ-9 Reaper?
MQ-9 Reaper on suur mehitamata õhusõiduk, mida toodab sõjaline töövõtja General Atomics. Seda juhib eemalt kaheliikmeline meeskond, mis koosneb piloodist ja lennuki meeskonnaliikmest, kes juhib andureid ja juhib relvi.
Lennuki pikkus on 11 meetrit ja tiibade siruulatus üle 22 meetri. USA õhujõudude sõnul on selle peamine kasutusala “luureandmete kogumise varana”, rõhutades samas ka selle “unikaalset võimet sooritada” täppislööke “suure väärtusega ja ajatundlike sihtmärkide vastu”. Reaper suudab kanda kuni 16 Hellfire’i raketti, mis on võrdne Apache helikopteri kandevõimega.
Reaperid, nagu ka teised UAV-d, suudavad lennata 50 000 jala (15 km) kõrgusel ja võivad sihtmärkide kohal vedeleda umbes 24 tundi, mistõttu on need kasulikud seiremissioonidel. Oluline on see, et kõik see juhtub lennukimeeskonnaga, kes jääb USA-sse, ohust eemale.
2018. kalendriaasta jooksul lendasid MQ-9 Reapers USA õhujõudude jaoks kokku 325 000 tundi, millest 91% oli lahingutegevuse toetuseks.
Kui levinud on mehitamata õhusõidukid?
UAV-d on olnud regulaarselt kasutusel alates 1995. aastast, mil Reaperi eelkäija Predator võeti kasutusele NATO õhurünnakute toetamiseks Serbias. Predator saavutas kurikuulsuse Iraagi ja Afganistani sõdade ajal, kus ta saavutas maine nn täppislöökide käigus suure hulga tsiviilohvrite põhjustajana.
Predator läks pensionile 2017. aastal, kui Reaperist sai USA õhujõudude peamine mehitamata lennuk.
UAV-de kasutamine on praegu nii laialt levinud, et 2017. aastaks oli USA õhujõududes droonioperaatoritele rohkem tööd kui ühelgi teisel pilooditüübil. Sel ajal oli droonipiloote 1000, võrreldes 889 lenduriga, kes juhtisid C-17 transporti ja 803 lendavat F-16.
Kuidas mehitamata õhusõidukeid kasutatakse?
USA poolt Musta mere piirkonda lähetatud Reaper droone kasutatakse ainult seireks. USA meedia teatas aga eelmisel aastal, et USA õhujõud kaaluvad vanemate Reaperi droonide müümist Ukrainale. Mure tundliku tehnoloogia ülekandmise pärast ja oht, et mõned tulistatakse maha, viisid nende vestluste külmumiseni.
UAV-de kasutamine väljaspool sõjatsoone – mis kiirenes USA endise presidendi Barack Obama ajal – on olnud vastuoluline. Uuriva ajakirjanduse büroo (BIJ) andmetel korraldati Pakistanis, Somaalias ja Jeemenis Obama kahe ametiaja jooksul kokku 563 streiki, peamiselt droonidega, samas kui George W. Bushi ajal korraldati 57 streiki. BIJ hinnangul hukkus 384–807 tsiviilisikut.
2019. aastal tühistas USA toonane president Donald Trump Obama-aegse poliitika, mis nõudis USA luuretelt väljaspool sõjapiirkondi toimunud droonilöökide arvu avaldamist, kuid mehitamata õhusõidukite kasutamine kiirenes tema presidendiajal veelgi. BIJ uuringud näitasid, et Trumpi administratsiooni esimese kahe aasta jooksul oli 2243 droonilööki, võrreldes 1878-ga Obama kaheksa presidendiaasta jooksul.
Millistes riikides kasutatakse Reaperi droone?
USA on vaieldamatult suurim Reaperi droonide ostja. USA Kongressi uurimisteenistuse andmetel on õhujõud alates 2007. aastast sõlminud lepingu 366 Reaperiga, mille keskmine maksumus on 28 miljonit dollarit.
Ühendkuningriik on oma operatsioonide toetamiseks juba mitu aastat kasutanud Reaperit ja selle eelkäijat Predatorit. RAF-il on praegu üheksa aktiivset Reaperit, millest on tellimisel veel mitu.
Sarnaselt USA-ga on Ühendkuningriik viimase kümnendi jooksul kiirendanud Reaperi droonide kasutamist. Neli aastat kestnud sõja ajal Islamiriigi vastu Iraagis ja Süürias aastatel 2014–2018 kasutas Ühendkuningriik Reaperi droone rohkem kui 2400 missioonil – peaaegu kahel päevas.
Reaperi droone käitavad ka Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, India, Jaapan ja Holland.
Paljud teised riigid on kasutusele võtnud erineva disainiga mehitamata õhusõidukid. Pakistan ja Türgi on välja töötanud oma programmid, kusjuures Türgi kasutab droone kurdi rühmituste vastu oma riigis ja Põhja-Iraagis.
Hiina on hakanud oma droonidega varustama mitmeid riike, sealhulgas Araabia Ühendemiraadid, Egiptus, Nigeeria, Saudi Araabia ja Iraak, kuigi mitte kõik riigid ei ole suutnud ostetut kasutusele võtta.