مشرف
Kaitseminister Lloyd Austin ütles, et USA jätkab lendamist ja tegutsemist kõikjal, kus rahvusvaheline õigus lubab.
USA kaitseminister Lloyd Austin ütles, et rääkis oma Vene kolleegiga pärast sel nädalal toimunud USA drooni allatulitamist Musta mere kohal, milles Washington süüdistas Moskvat.
Austin ütles ajakirjanikele, et rääkis kolmapäeval Venemaa kaitseministri Sergei Šoiguga, kuid keeldus nende arutelu kohta lisateavet andmast.
Haruldased kõrgetasemelised kõnelused peeti päev pärast seda, kui USA ametnikud teatasid, et Vene reaktiivlennuk võttis ühendust USA drooniga MQ-9 Reaper, sundides selle alla tulistama. Moskva on kokkupõrke toimumist eitanud.
See juhtum oleks esimene kord, kui USA ja Venemaa sõjalised varad on pärast Ukraina sõja algust möödunud aasta veebruaris kontakti võtnud ning see on õhutanud muret võimaliku eskaleerumise pärast kahe riigi vahel.
Kuid Austin näis Pentagonis peetud pressikonverentsil üles näidanud vaoshoitust, öeldes, et USA võtab “mis tahes võimalikku eskalatsiooni väga tõsiselt ja seepärast usun, et on oluline hoida suhtlusliinid avatuna”.
“Nagu ma olen korduvalt öelnud, on oluline, et suurriigid oleksid läbipaistvuse ja suhtluse eeskujuks ning USA jätkaks lendamist ja tegutsemist kõikjal, kus rahvusvaheline õigus lubab,” ütles Austin.
“Venemaa kohuseks on käitada oma sõjalennukeid ohutult ja professionaalselt.”
Kontaktid USA ja Venemaa kõrgeimate kaitseametnike vahel on olnud suhteliselt haruldased pärast seda, kui Venemaa 24. veebruaril 2022 alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
Austin ja Šoigu rääkisid Venemaa pealetungist esimest korda eelmise aasta mais ning oktoobris kahel korral kolme päeva jooksul konflikti teravnemise ohu tõttu.
Kolmapäeval kordas Austin USA versiooni sel nädalal Musta mere kohal juhtunust, öeldes, et Vene hävitaja pidas kinni USA drooni rahvusvahelises õhuruumis.
“See ohtlik episood on osa Venemaa pilootide agressiivsest, riskantsest ja ebaturvalisest tegevusest rahvusvahelises õhuruumis,” ütles Austin pressikonverentsil koos USA staabiülemate esimehe Mark Milleyga.
USA ametnike sõnul kallas Vene reaktiiv enne kokkupõrget 30 miljoni dollari suuruse drooniga kütust.
Milley sõnul on endiselt küsimusi, kas Venemaa kavatses drooni alla lasta, kuigi õnnetuseni viinud hetked olid “tahtlikud”.
“Me teame, et pealtkuulamine oli tahtlik. Teame, et agressiivne käitumine oli tahtlik,” ütles ta ajakirjanikele.
“Te olete kuulnud kütuse mahalaadimisest ja kõigest muust. Meil on selle kõige kohta videotõendid, nii et pole kahtlust, et see osa on tahtlik, ”ütles ta. “Lennuki tegelik füüsiline kontakt – selles ma nii kindel pole. Nii et me peame selle välja mõtlema.”
Milley lisas, et taastumist on takistanud tõsiasi, et droon kukkus alla 1219–1524 meetri (4000–5000 jalga) vees, kuid ütles, et USA on juba võtnud meetmeid, et kaitsta end tundliku luureandmete kadumise eest, kui droon peaks olema Venemaa poolt tagasi võetud.
“Oleme üsna kindlad, et see, mis oli väärtuslik, ei ole enam väärtuslik,” ütles ta.
Milley lisas, et plaanib juhtunust rääkida oma Vene kolleegi, Venemaa relvajõudude peastaabi ülema Valeri Gerasimoviga.
Venemaa on väitnud, et kuigi tema hävitajad drooni kinni pidasid, kontakti ei võetud ja selle asemel kukkus USA lennuk “terava manöövri” käigus alla.
Samuti on teatatud, et droon sisenes piirkonda, mille Venemaa võimud kuulutasid piiranguteta. Venemaa on kuulutanud Krimmi lähedal lennupiirangud.
USA ei tunnusta Venemaa poolt Krimmi annekteerimist pärast territooriumile 2014. aastal toimunud sissetungi.
Venemaa suursaadik USA-s Anatoli Antonov ütles pärast USA välisministeeriumi väljakutsumist juhtunu kohta kõneledes USA ametnikele, et Venemaa “ei luba enam kellelgi meie vete rikkumist”, vahendas uudisteagentuur TASS.
Antonov ütles, et droon liikus sihilikult ja provokatiivselt Venemaa territooriumi poole, transpondrid olid välja lülitatud.
Ta ütles, et tema kohtumine välisministeeriumis oli konstruktiivne ja küsimust juhtunu võimalikest tagajärgedest Moskvale ei tõstatatud, teatas kolmapäeval ka riiklik uudisteagentuur RIA.