مشرف
Meeleavaldused selle vastu, et valitsus kasutab põhiseaduse erisätet, tuntud kui artikkel 49.3, et pühkida kõrvale parlamendi vastuseisu reformile, on olnud vihasemad kui miski, mida viimase kahe kuu jooksul nähtud.
Ametiühingud, kes on oma meeleavaldusi koordineerinud, kutsusid üles korraldama järgmisel neljapäeval üheksandat streigipäeva, kuid paljud väljendasid kartust, et võivad kaotada meeleavalduste üle kontrolli, kuna radikaalsemad meeleavaldajad annavad tooni.
“Jah, me oleme mures,” ütles mõõduka CFTC ametiühingu juht Cyril Chabanier AFP-le.
Kommentaatorid on hakanud mõtlema, kas rinnete kõvenemine võib kuulutada Kollaste Vestide tagasitulekut – rohujuuretasandi liikumist, mis sai alguse 2018. aastal protestina kütusehindade tõusu vastu ja mis kujunes tema esimese ametiaja suurimaks sotsiaalseks aktsiooniks Macroni vastu.
>> Aasta mässulist: kuidas kollased vestid jätsid Prantsusmaa poliitikasse kustumatu jälje
“See on füüsika sotsiaalne seadus,” ütles ametiühingutele spetsialiseerunud politoloog Jean-Marie Pernot.
“Kui te ei austa ühtegi eriarvamuse väljendamiseks mõeldud kanalit, leiab see võimaluse end otse väljendada,” ütles ta AFP-le.
Varajase kollase vesti aktsiooni iseloomustasid streigid, iganädalased meeleavaldused, teede ja kütuseladude blokeerimine ning aastakümnete halvimad kokkupõrked märulipolitseiga.
Alles Covidi kriisist tingitud liikumispiirangute kehtestamisega pandi liikumise tegevus seisma.
“Ees ootab karmim tegevus”
“Ees võib olla karmim, tõsisem ja kaugemale ulatuv tegevus,” hoiatas Fabrice Coudour, vasakpoolse CGT Liidu juhtiv energiasektori esindaja.
“See võib meie kollektiivsete otsuste tegemisest kõrvale jääda,” ütles ta.
Kollased vestid olid uhked, et neil polnud määratud juhte. Nad seisid vastu vasakpoolsete poliitikute ja ametiühingute katsetele kasutada liikumise energiat oma eesmärkide nimel.
Üks nende silmapaistvamaid kõneisikuid oli Jerome Rodrigues, kes kaotas ühe demo käigus toimunud kokkupõrgete ajal politsei kummikuulile silma.
Mõne tunni jooksul pärast Macroni pensionide muutmist neljapäeval ütles Rodrigues rahvusassamblee juures viibivale vihasele ja rõõmustavale rahvahulgale, et eesmärk ei ole nüüd midagi muud kui presidendi lüüasaamine.
Samal ajal puhkesid mitmel pool Prantsusmaal meeleavaldused, mõned meeleavaldajad hävitasid tänavamööblit, lõhkusid aknaid ja süütasid prügikastid.
Kesk-Prantsusmaa linnas Dijonis põletasid meeleavaldajad Macroni kujusid.
CGT teatas, et sunnib sel nädalavahetusel sulgema energiahiiglase TotalEnergiesi rafineerimistehase Normandias Prantsusmaa loodeosas.
Samuti pikendatakse elektriettevõtte Electricite de France piketiliine, teatas CGT. Ja reede varahommikul blokeerisid CGT aktivistid Pariisi tiheda ringtee Boulevard Périphérique.
“Valitsuse süü”
Ametiühingud on juba pannud vastutuse tulevaste probleemide eest valitsuse ukse taha.
“Ilmselt, kui tänavatel on nii palju viha ja nii palju prantslasi, võtavad sõna radikaalsemad elemendid,” ütles UNSA ametiühingute föderatsiooni juht Laurent Escure.
“See ei ole see, mida me tahame, kuid see juhtub. Ja see on täielikult valitsuse süü,” ütles ta AFP-le.
Mõõduka CFDT ametiühingu juht Laurent Berger on nädalaid hoiatanud valitsust, et kui meeleavaldajatele tekib mõte, et kollased vestid saavutavad vägivallaga rohkem kui väljakujunenud ametiühingud oma rahumeelsete massimeeleavaldustega, võib tekkida rohkem probleeme.
“Millised on demokraatlikud väljavaated riigile, mis ei suuda kolmel korral vastata 1,5 või 2 miljonile inimesele tänavatel, kuid mis reageeris vägivaldsele liikumisele viiendikuga sellest arvust tänaval?” küsis ta eelmisel kuul antud intervjuus.
Macron tegi Kollase Vesti liikumisele mitmeid järeleandmisi.
Muude meetmete hulgas loobus ta kavandatavast süsinikdioksiidimaksust ja tõstis miinimumpalgasaajate palku, mille hinnanguline kogukulu riigi rahandusele on 10 miljardit eurot (10,7 miljardit dollarit).
(FRANCE 24 koos AFP-ga)