مشرف
Senaatorid kiitsid reformid 195 poolthäälega 112 vastu, viies paketi seaduseks saamisele veel ühe sammu lähemale. Nüüd töötab komisjon välja lõpliku eelnõu, mis seejärel esitatakse lõpphääletusele nii senatile kui ka rahvusassambleele.
“Täna õhtul astuti oluline samm pensionireformi teksti laialdase hääletusega senatis,” ütles peaminister Elisabeth Borne pärast hääletust AFP-le, lisades, et usub, et valitsusel on reformide seadusesse vastuvõtmiseks parlamendienamus.
Kui Macroni valitsus ei suuda aga vajalikku enamust koguda, võib Borne kasutada harva kasutatavat ja väga vastuolulist põhiseaduslikku vahendit, mida nimetatakse artikliks 49/3, et seadus ilma hääletuseta läbi suruda.
Ametiühingud, kes on meetmetele ägedalt vastu seisnud, lootsid veel laupäeval sundida Macronit taganema, kuigi reformivastased protestid olid täna palju väiksemad kui mõned varasemad.
“See on viimane osa,” ütles CFDT ametiühingu asejuht Marylise Leon laupäeval ringhäälingule Franceinfo. “Lõppmäng on nüüd käes.”
Pinged puhkesid õhtul ning Pariisi politsei teatas, et arreteeris 32 inimest pärast seda, kui mõned meeleavaldajad loopisid julgeolekujõude esemetega, põletasid prügikastid ja lõhuti aknaid.
Sel nädalal lükkas Macron kahel korral tagasi ametiühingute kiireloomulised üleskutsed temaga kohtuda, et panna ta meelt muutma.
Nõmm muutis ametiühingud “väga vihaseks”, ütles vasakpoolse CGT ametiühingu juht Philippe Martinez.
“Kui tänavatel on miljoneid inimesi, kui streigid ja kõik, mida me teiselt poolt saame, on vaikus, imestavad inimesed: mida me veel peame tegema, et meid kuulataks?” ütles ta, kutsudes üles korraldama pensionireformi küsimuses referendumit.
Siseministeeriumi teatel ilmus üleriigiliselt meeleavaldustele umbes 368 000 inimest – vähem kui pool politsei prognoositud 800 000–1 miljonist.
Pariisis osales miitingutel 48 000 inimest, politsei prognooside kohaselt on umbes 100 000 inimest.
Ametiühingud, kes hindasid osavõtjate arvuks miljonit, lootsid, et osalus on suurem laupäeval, mil enamik inimesi ei pea osalemiseks töölt vabaks võtma. 11. veebruaril, samuti laupäeval, demonstreeris politsei andmetel 963 000 inimest.
Viimasel teisipäevasel suurel streigi- ja protestipäeval osales politsei andmetel veidi alla 1,3 miljoni inimese ja ametiühingute andmetel üle kolme miljoni.
“Laste tulevik”
Reformi peamine meede on pensioniea alammäära tõstmine 62-aastaselt 64-le, mida paljud peavad noorelt tööle asunud inimeste suhtes ebaõiglaseks.
“Ma olen siin, et võidelda oma kolleegide ja meie noorte eest,” ütles Ida-Prantsusmaal Strasbourgis meeleavaldusel osalenud pensionil rongijuht Claude Jeanvoine (63).
“Inimesed ei tohiks lasta valitsusel sellest lahti saada, see puudutab nende laste ja lastelaste tulevikku,” ütles ta AFP-le.
Reformid suurendaksid ka aastate arvu, mille jooksul inimesed peavad tegema sissemakseid, et saada täispensioni.
Protestijad ütlevad, et ka naised, eriti emad, on uute reformide tõttu ebasoodsamas olukorras.
“Kui ma oleksin teadnud, et see tuleb, poleks ma lõpetanud töötamist, et hoida oma lapsi, kui nad olid väikesed,” ütles 50-aastane Marseille’ lõunaosas asuv lastehoidja Sophie Merle.
Ametiühingute üleskutsed tähtajatuteks streikideks on olnud Prantsuse majanduse mitmed sektorid, sealhulgas raudtee- ja õhutranspordis, elektrijaamades, maagaasi terminalides ja prügikoristuses.
Laupäeval Pariisis mõjutasid linnatransiiti vähe seisakud, välja arvatud mõned linnalähirongiliinid.
Kuid mõnes pealinna naabruskonnas on kogunema hakanud kogunemata prügi ja lennufirmad tühistasid umbes 20 protsenti Prantsusmaa lennujaamades kavandatud lendudest.
Ringhäälingu BFMTV laupäeval avaldatud arvamusküsitlusest selgus, et 63 protsenti prantslastest kiitis reformivastased protestid heaks ning 54 protsenti pooldas ka streike ja tõkkeid mõnes sektoris.
Umbes 78 protsenti küsitletutest aga ütles, et nad usuvad, et Macron viib reformi vastu.
(AFP)