مشرف
Ta maandus kolmapäeval Gaboni pealinnas Libreville’is ning suundub hiljem Angolasse, Kongo-Brazzaville’i ja naaberriiki Kongo Demokraatlikku Vabariiki.
Macroni reis saabub siis, kui Pariisis kasvab ärevus seoses Venemaa kasvava mõjuga prantsuskeelsetes Aafrika riikides, ühinedes Hiinaga, mis on selles piirkonnas tegutsenud juba aastaid.
AFP kolmapäeval nähtud ametliku kirjavahetuse kohaselt teatas Burkina Faso Prantsusmaale, et loobub 1961. aastal sõlmitud lepingust, mis andis õigusliku aluse Prantsusmaa sõjalisele abile.
Esmaspäevases kõnes Prantsusmaa Aafrika-poliitika kohta kutsus Macron üles looma “vastastikuseid ja vastutustundlikke suhteid” enam kui 50 riigi kontinendiga, sealhulgas kliimaküsimustes.
Ta kordas lubadust endisest postkoloniaalsest poliitikast murda.
“Meie huvid on ennekõike demokraatia, aga ka majanduspartnerlus,” ütles ta.
Ta ütles ka, et Prantsuse sõjavägi vähendab lähikuudel oma jalajälge kontinendil, kuigi sõjaväe allikas ja analüütik on öelnud, et Prantsuse armee juhid ei pruugi seda teha.
Ametlikel andmetel on Senegalis, Elevandiluurannikul, Gabonis ja Djiboutis paigutatud üle 3000 Prantsuse sõduri.
Veel 3000 on Saheli piirkonnas põhja pool, sealhulgas Nigeris ja Tšaadis.
Prantsusmaa president Macron saabub Gabonisse Aafrika ringreisi esimesele etapile
Tähelepanu segamine?
Gabonis einestab Macron kolmapäeval president Ali Bongo Ondimbaga ja kingib talle 900 salvestust lauludest, juttudest ja muust suulisest folkloorist, mis on tehtud riigis aastatel 1954–1970.
Neljapäeval osaleb ta ühe metsa tippkohtumisel, mis käsitleb metsade säilitamist kogu maailmas, sealhulgas tohutul Kongo jõe vesikonnal.
Kesk-Aafrika metsad, mille pindala on 1,62 miljonit ruutkilomeetrit (enam kui 625 000 ruutmiili), on Amazonase järel planeedi suuruselt teine süsiniku neeldaja.
Nad on koduks ka tohutule bioloogilisele mitmekesisusele, sealhulgas metsaelevantidele ja gorilladele, ning varase inimkonna asustuse jälgi.
Kuid nad seisavad silmitsi selliste ohtudega nagu salaküttimine, õlipalmi- ja kummitööstuse raadamine ning ebaseaduslik metsaraie ja maavarade kasutamine.
>> Maa “rohelised kopsud” vihmametsad on Gaboni kõnelustel kesksel kohal
Gaboni keskkonnaaktivist Marc Ona Essangui ütles AFP-le, et on mures, et Macroni visiit kahjustab vihmametsade tippkohtumise peamist eesmärki.
Ta ütles, et Gaboni elanikud peaksid tõenäoliselt tema kohalolekut Bongole poliitilise tõuke andmiseks sel aastal toimuvate presidendivalimiste eel.
“Inimesed registreerivad, et Emmanuel Macron tuleb oma kandidaati toetama,” ütles ta.
64-aastane Bongo on olnud president alates 2009. aastast, mil ta järgnes oma kauaaegsele isale.
Macron on rõhutanud, et Aafrika on tema teise ametiaja prioriteet ning juulis käis ta Kamerunis, Beninis ja Guinea-Bissaus.
Pärast Gabonit suundub ta reedel endisesse Portugali kolooniasse Angolasse. Seal kavatseb ta allkirjastada lepingu põllumajandussektori arendamiseks, mis on osa Prantsusmaa sidemete tugevdamisest Aafrika inglise- ja portugalikeelsete osadega.
Kongo kõnelused
Seejärel peatub ta Kongo Vabariigis, teises endises Prantsuse koloonias, kus president Denis Sassou Nguesso on valitsenud peaaegu neli aastakümmet, kuigi mitu korda.
Lõpuks lõpetab ta oma reisi laupäeval Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mida koloniaalajastul valitses Belgia.
President Felix Tshisekedi on Kongo DV tüüri juures olnud alates 2019. aasta jaanuarist, kuid ta kavatseb sel aastal tagasi valida ja ka siin on opositsioon väljendanud kahtlusi Prantsuse presidendi visiidi suhtes.
Kongo DV süüdistab oma väiksemat naabrit Rwandat mässuliste rühmituse M23 toetamises riigi idaosas, mida Kigali eitas.
Kümned Vene lippu hoidvad Kongo noored meeleavaldajad kogunesid kolmapäeval pealinnas Kinshasas Prantsuse saatkonna juurde, et Macroni visiiti hukka mõista.
Sahelis asuvates endistes kolooniates Malis ja Burkina Fasos on viimastel kuudel puhkenud Prantsuse-vastased meeleavaldused.
Pariis on sealsete sõjaväevõimudega tülli läinud ja oma väed mõlemast riigist välja viinud pärast seda, kui nad on aastaid aidanud neid võidelda džihadistidega.
Prantsusmaa ja tema lääneliitlased süüdistavad oma tegevusega Ukrainas kurikuulsat Vene palgasõdurite rühmitust Wagner tegutsemises Malis ja Kesk-Aafrika Vabariigis, mida samuti kunagi valitses Prantsusmaa.
Pariis on süüdistanud Venemaad ka Prantsusmaa-vastase propaganda levitamises.
(AFP)