مشرف
Seni on EL-i riigid Ukrainale varustanud vaid 350 000 155 mm suurtükimürsku, mida Kiievi sõnul vajab ta hädasti rohkem kaitseliinide säilitamiseks ja eeldatava kevadise vastupealetungi alustamiseks.
Brüssel on siiani hüvitanud oma liikmesriikidele annetuste eest 450 miljonit eurot, hinnanguliselt 1285 eurot mürsu kohta.
Lääne luure andmetel lasevad Kiievi väed iga päev hinnanguliselt 6000 suurtükilasku, Venemaa aga 20 000 päevas – sama palju toodavad Euroopa kaitsetootjad iga kuu.
Kui Ukraina on toetanud EL-i plaane hankida ühiselt miljon mürsku, siis selle kaitseminister Oleksiy Reznikoz hoiatas eelmisel nädalal, et sellest ei piisa Venemaa sissetungi vastase võitluse turgutamiseks.
EL-i kaitseministrite kohtumisel ütles hr Reznikov, et Ukraina vajab lahinguväljade puuduse leevendamiseks iga kuu vähemalt 100 000 155 mm padrunit.
EL-i riigid vaidlesid kolmapäeval endiselt lõpliku kokkuleppe üle, et osta Ukrainale piisavalt mürske.
Esialgse ettepaneku kohaselt eraldati 1 miljard eurot ELi rahalisi vahendeid, et hüvitada liikmesriikidele, kes saavad viivitamatult annetada Ukrainale oma varudest laskemoona.
Veel 1 miljard eurot bloki finantskassast kasutatakse ühiselt uue laskemoona ostmiseks avatud turul, lootuses, et suuremad tellimused tähendavad madalamat hinda mürsu kohta.
Tsentraliseeritud relvahanked võivad tekitada bürokraatlikke tõkkeid
Suurbritannia ja teised EL-i mittekuuluvad NATO liitlased on eraviisiliselt väljendanud muret, et Brüsseli tsentraliseeritud relvahanked võivad tekitada alliansis bürokraatlikke tõkkeid ja ohustada koostalitlusvõimet.
Sarnaseid kartusi kirjeldati ka EL-i läbirääkimistel ühishangete üle, kuid väidetavalt keeldus Prantsusmaa taganemast, kuna taotleb bloki suuremat “strateegilist autonoomiat”.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on pikka aega nõudnud, et EL muutuks sõjalisel, energeetika-, majandus- ja tehnoloogiavaldkonnal NATOst ja Washingtonist täielikult sõltumatuks.
Kuid Venemaa sissetung Ukrainasse on ajendanud Pariisi oma lühiajalise strateegia ümber mõtlema, keskendudes selle asemel kaitse tugevdamisele NATO osana.
Ühe allika sõnul toetasid Kreeka ja Küpros Prantsusmaa taotlust jätta ELi-välised ettevõtted hankesüsteemist välja, et takistada Türgi firmadel hankelepinguid tegemast.
Norrast võib saada ainus EL-i mittekuuluv riik, kellel on lubatud skeemi jaoks laskemoona toota, kuna ta on Euroopa Kaitseagentuuri liige, mis koordineerib oste.
Lõplik kokkulepe tuleb allkirjastada hiljem sel kuul, kui Euroopa liidrid peavad Brüsselis tippkohtumise.