مشرف
Vladimir Putini “märtrikompleks” võib viia selleni, et ta kasutab tuuma- ja keemiarelvi, hoiatas kõrgeim mõttekoda.
Venemaa presidendi unistused Ukraina vallutamisest ja NATO purustamisest kukuvad tema ees kokku, ütles Heritage Foundation sel nädalal avaldatud aruandes.
Aasta kestnud konflikt ei näita lakkamise märke, kuid Kreml on viimastel kuudel kannatanud mitu piinlikku kaotust.
See kõik on viinud Moskva “peaaegu hüsteeriasse”, kuna see seab lääne eksistentsiaalseks ohuks rahvale endale.
Pilt Putini nupule vajutamisest on kerkinud sellest ajast peale, kui Venemaa teist korda Ukrainasse tungis.
“Venemaa tuumaohud on olnud karmid ja järjekindlad,” öeldakse raportis.
Alates Putini ähvardamisest “kõigi olemasolevate vahenditega” kuni kõrguvate rakettide kaamerate ees veeretamiseni, on Kreml muutnud oma varud konflikti tõttu väga nähtavaks.
Heritage Foundationi sõnul oleks Putini tuumarakettide kasutamise peamiseks käivitajaks see, et Kiiev purustaks Moskva silla Krimmi ja Donbassi vahel.
“Sel hetkel langetab Putin selle sajandi ühe saatuslikuma otsuse: kas kasutada tuuma- või keemiarelva või mitte,” kirjutasid autorid.
2020. aastal avaldas Venemaa valitsus lühikese kirjutise, milles tõi välja neli põhjust, miks Kreml tuumarelvi kasutab.
See hõlmab ennetavat streiki; vastuseks Venemaa-vastasele tuumarünnakule; kättemaks ohule, mis piirab Venemaa kontrolli oma tuumarelvade üle, nagu küberrünnak; ja kui Venemaa “eksistents” on ohus.
Putin ütles mullu oktoobris, et kasutab massihävitusrelvi “oma suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja Vene rahva ohutuse tagamiseks”.
See kõik tuleneb aastakümnete pikkusest veendumusest Venemaal, et Venemaa on “ülemaailmses võitluses” läänega.
Venemaa väike “julgeolekueliit võib töötada peaaegu hüsteeriasse konkureeriva väärtussüsteemi, lääne demokraatia olemasolu pärast, mida Kiiev püüab omaks võtta.
“Putin näeb Venemaad lääne ohvrina, võttes seeläbi omaks märtrikompleksi, mille juured on Venemaa kultuuriloos,” märgitakse raportis.
“Ta on rääkinud oma riigi eest suremise hiilgusest ja kui temalt küsitakse, seostab ta tuumarelvi ja õigeusu kirikut kui emamaa füüsilist ja vaimset kaitsjat.”
Analüütikud on aga pikka aega kahelnud, kas Moskva hakkab kunagi kasutama suuremahulisi tuumarelvi.
Kõige suurem asi, mis Venemaad seda tegemast heidutab, on lihtsalt tuul. Üks tuuleiil võib suunata kiirguse otse Venemaa territooriumile.
“Venemaa doktriin on pikka aega aktsepteerinud lühema ulatusega taktikaliste tuumarelvade kasutamist lahinguväljal ja on palju ettevaatlikum kaugmaa strateegiliste tuumarelvade suhtes, mis on mõeldud vaenlase kodumaa tabamiseks,” lisab Heritage Foundation.
“Alates 2010. aastast on Venemaa aga üha enam kujutanud läänt vaenlasena ja näib nüüd aktsepteerivat taktikalisi ja strateegilisi tuumarelvi kui võimalust võitluse edasise eskaleerumise ärahoidmiseks.”
Ajal, mil Ida-Ukrainas Bahmuti veresaun jätkub, võib Putinil olla ohvrite suhtes “kõrgem taluvuslävi” kui Lääne liidritel.
Mõlemad pooled on kogenud suurt hukkunute arvu lahingus linna pärast, millel puudub strateegiline kasutamine ja mis on hakanud sümboliseerima sõda ennast.
Kui Venemaa linna vallutab, oleks see Putini esimene suurem võit enam kui poole aasta jooksul.
“Putini unistused Ukraina taasinkorporeerimisest Venemaa koosseisu, NATO lõhkumisest ja Venemaa juhtimisest üleilmse läänevastase liidu juhtimisest kukuvad tema suhtes kokku,” lisavad autorid.
Võtke meie uudistemeeskonnaga ühendust, kirjutades meile aadressil [email protected]
Rohkemate selliste lugude jaoks vaadake meie uudiste lehte.