مشرف
- Autorid Kathryn Armstrong, Antoinette Radford ja Frank Gardner, BBC turvakorrespondent
- BBC uudised
Vladimir Putin võidakse nüüd vahistada, kui ta astub mõnda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu enam kui 120 liikmesriigist
USA president Joe Biden tervitas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismääruse väljastamist tema Venemaa kolleegi Vladimir Putini vastu.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus süüdistas president Putinit sõjakuritegude toimepanemises Ukrainas – president Bideni sõnul oli Venemaa liider “selgelt” seda teinud.
Väited keskenduvad laste ebaseaduslikule väljasaatmisele Ukrainast Venemaale pärast Moskva sissetungi 2022. aastal.
Moskva on süüdistused ümber lükanud ja vahistamismäärused “nördinud”.
On väga ebatõenäoline, et sellest sammust palju tuleb, kuna Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul pole õigust kahtlustatavaid vahistada ilma riigi valitsuse koostööta.
Venemaa ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liige, mis tähendab, et kohtul pole seal volitusi.
See võib aga mõjutada hr Putinit muul viisil, näiteks ei saa ta rahvusvaheliselt reisida. Ta võidakse nüüd vahistada, kui ta astub mõnesse kohtu 123 liikmesriigist.
Putin on alles kolmas president, kellele on välja antud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärus.
President Biden ütles, et kuigi kohus ei mõjutanud ka USA-s, on orderi väljastamine “väga tugev punkt”.
ICC ütles reedeses avalduses, et tal on alust arvata, et Putin pani kuriteod toime otse ja tegi koostööd teistega. Samuti süüdistati teda selles, et ta ei kasutanud oma presidendivolitusi laste väljasaatmise peatamiseks.
Samade kuritegude eest on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt tagaotsitav ka Venemaa laste õiguste komissar Maria Lvova-Belova.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Karim Khan ütles, et vahistamismäärused põhinesid kohtuekspertiisi tõenditel, kontrollil ja nende kahe isiku öeldul.
Kohus oli esialgu kaalunud vahistamismääruste saladuses hoidmist, kuid otsustas need avalikustada, et püüda peatada edasised kuriteod.
“Lapsi ei saa kohelda kui sõjasaaki, neid ei saa välja saata,” ütles Khan BBC-le.
“Seda tüüpi kuritegu ei pea olema advokaat, vaid inimene, et teada saada, kui jõhker see on.”
VAATA: Kas Vladimir Putinit saab ka tegelikult vahistada?
Hr Khan märkis ka, et keegi ei arvanud, et 1990. aastatel Horvaatias, Bosnias ja Kosovos sõjakuritegude eest kohtu alla andnud Serbia liider Slobodan Milosevic satub Haagi kohtu ette.
“Need, kes tunnevad, et võite päeval kuriteo toime panna ja öösel hästi magada, peaksid võib-olla vaatama ajalugu,” ütles Khan.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et kõik kohtuotsused on “tühised” ning Venemaa endine president Dmitri Medvedev võrdles orderit tualettpaberiga.
Venemaa opositsiooniaktivistid on teadet tervitanud. Vangistatud opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi lähedane liitlane Ivan Ždanov on säutsus, et see oli “sümboolne samm”, kuid oluline.
Ukraina president Volodymyr Zelensky avaldas tänu härra Khanile ja Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule nende otsuse eest esitada süüdistus “riigi kurjuse” vastu.