مشرف
17:03: Venemaa ütleb, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Putinile antud order on mõttetu
Moskva lükkas tagasi Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) vahistamismääruse Venemaa presidendi Vladimir Putini suhtes.
“Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsustel pole meie riigi jaoks mingit tähendust, sealhulgas õiguslikust aspektist,” ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova sotsiaalmeedias.
«Rahvusvahelisest kohtust tulevad võimalikud «retseptid» vahistamiseks on meie jaoks õigustühised,» lisas ta Putinile nimeliselt viitamata.
16:15: Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikud annavad Putini vastu vahistamismääruse väidetavate sõjakuritegude tõttu
Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) andis välja vahistamismääruse Venemaa president Vladimir Putin, süüdistades teda olemises vastutab Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest.
Kohus teatas oma avalduses, et Putin “väidetavalt vastutab sõjakuriteos, milleks on elanikkonna (laste) ebaseaduslik väljasaatmine ja elanikkonna (laste) ebaseaduslik üleviimine Ukraina okupeeritud aladelt Vene Föderatsiooni.”
Samuti andis ta reedel välja määruse Vene Föderatsiooni presidendi kantselei laste õiguste voliniku Maria Aleksejevna Lvova-Belova vahistamiseks sarnastel süüdistustel.
Moskva on oma üheaastase invasiooni jooksul oma naabrile korduvalt eitanud süüdistusi julmustegudes.
16:10: Soome tervitab Türgi plaane NATO ratifitseerimiseks
Soome president Sauli Niinisto tervitas Erdogani teatele vastates Türgi plaani alustada NATO ratifitseerimisprotsessi.
“Saime juba varem aru, et olete oma otsuse teinud ja selle tänane allkirjastamine kinnitab, et Türgi parlament alustab tööd Soome liikmelisuse ratifitseerimisega,” ütles Niinisto ühisel pressikonverentsil Erdoganiga.
“See on kindlasti kogu Soome jaoks väga oluline,” ütles Niinisto.
15:41: Erdoğan annab rohelise tule Soome NATO ratifitseerimisprotsessi alustamiseks
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas, et Soome NATOga liitumise protokoll esitatakse Türgi parlamendile.
“See saab olema hea uudis. Soome ühinemisega muutub NATO veelgi tugevamaks,” ütles Erdoğan Ankaras ühisel pressikonverentsil esinedes. Soome visiidil president Sauli Niinisto.
Erdogan ütles, et Türgi jätkab Rootsiga arutelusid teemalterrorismiga seotud küsimused ja Rootsi NATO liikmestaatus see sõltuks “käegakatsutavatest sammudest”, mida Rootsi võtab Türgi julgeolekuprobleemide lahendamiseks.
Kell 15.15: Ungari parlament hääletab Põhjamaade NATO taotluste üle 27. märtsil
Ungari parlament peaks hääletama Soome ja Rootsi NATO liikmelisuse ratifitseerimise üle 27. märtsil, teatas valitsuspartei Fidesz parlamendifraktsiooni pressibüroo Reutersile.
Teade tuli siis, kui Soome president Sauli Niinisto saabus Ankarasse, et pidada kõnelusi Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga.
Soome ja Rootsi taotlesid liikmelisust pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse eelmisel aastal. Kui enamik liikmesriike on andnud taotlustele rohelise tule, siis Türgi ja Ungari pole need veel ratifitseerinud.
15:08: Kreml kiidab Hiina vaoshoitud positsiooni Ukraina suhtes
Kreml on kiitnud Hiina “vaoshoitud” positsiooni Ukraina suhtes järgmisel nädalal toimuva Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Hiina liidri Xi Jinpingi tippkohtumise eel.
“Loomulikult arutatakse Ukraina konflikti. Hindame kõrgelt Hiina juhtkonna vaoshoitud ja kaalutletud seisukohta selles küsimuses,” ütles Kremli välispoliitiline nõunik Juri Ušakov Venemaa uudisteagentuuride poolt edastatud sõnavõtus.
Hiina keeldumine Venemaad hukka mõistmast, taunides samal ajal lääne sanktsioone ning süüdistades NATO-t ja USA-d Putini sõjalise tegevuse provotseerimises, on Washingtoni ärritanud, kui see konkureerib Pekingiga mõjuvõimu pärast.
14:48: Soome president peab Erdoğaniga kõnelusi NATO taotluse üle
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kohtub Ankaras oma Soome kolleegiga, tekitades lootust, et kõneluste tulemusel kiidab Türgi heaks Soome NATO liikmeks saamise.
Vaatamata vihmale vaatasid Soome president Sauli Niinisto ja Erdoğan Türgi pealinna Bestepe linnaosas presidendilossis üle sõjaväe auvahtkonna.
Ankara läbirääkimistel keskendutakse Helsingi taotlusele liituda sõjalise alliansiga.
Soome ja Rootsi taotlesid NATO liikmestaatust eelmise aasta mais pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, loobudes aastakümneid kestnud mitteühinemisest.
30-liikmelise bloki laienemist on pidurdanud Türgi ja Ungari, ainsad riigid, kes pole veel ratifitseerinud Põhjamaade taotlusi, mille peavad heaks kiitma iga NATO liikmesriigi parlamendid.
13:51: Xi Jinping ja Putin arutavad Ukraina konflikti, teatas Venemaa
Kremli välispoliitika nõunik Juri Ušakov ütles reedel, et president Vladimir Putin arutab Ukraina konflikti oma Hiina kolleegi Xi Jinpingiga järgmisel nädalal Moskva riigivisiidi ajal, teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA.
Ušakov ütles, et Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu osaleb kõnelustel Xiga ning visiidi käigus arutatakse RIA teatel “sõjalis-tehnilist koostööd”.
FRANCE 24 korrespondendil Yena Lee’l Pekingist, Hiinast, on selle eelseisva kohtumise kohta rohkem teada.
13:40: Ühendkuningriik kutsub Hiinat julgustama Venemaad vägesid välja viima
Hiina president Xi Jinping peaks kasutama Moskva-reisi, et julgustada president Vladimir Putinit Venemaa vägesid Ukrainast välja viima, ütles Briti peaministri Rishi Sunaki pressiesindaja reedel.
“Kui Hiina tahab etendada tõelist rolli Ukraina suveräänsuse taastamisel, siis me loomulikult tervitaksime seda,” ütles pressiesindaja ajakirjanikele.
“Meil on selge, et igasugune rahulepe, mis ei põhine Ukraina suveräänsusel ja enesemääramisel, ei ole üldse rahulepe. Seega kutsume me jätkuvalt Hiinat, nagu oleme varemgi teinud, ühinema teiste riikidega üle maailma. kutsudes Putinit oma vägesid välja viima.
Kell 13:15: ELi kava eelnõu toetab Ukrainale ühe miljoni suurtükimürsu müümist, öeldakse meediaaruandes
Euroopa Ülemkogu tervitab järgmisel nädalal toimuval EL-i tippkohtumisel kava anda Ukrainale miljon suurtükimürsku, et aidata Ukrainal võidelda Venemaa sissetungi vastu, selgub reedel Saksamaa päevalehe Handelsblatt esitatud järelduste kavandist.
Handelsblatt teatas, et lõigu sõnastus, mis nõuab Ukrainale laskemoona viivitamatut tarnimist, sealhulgas ühishangete kaudu, võib veel muutuda enne tippkohtumise algust neljapäeval.
12:01: Venemaa ähvardab hävitada NATO liikmesriikide poolt Ukrainale antud hävitajad
Venemaa teatas reedel, et kõik lääneriikide Ukrainale tarnitud hävitajad hävitatakse pärast seda, kui NATO liikmesriigid Poola ja Slovakkia lubasid saata Kiievisse MiG-29 lennukid.
Alates Venemaa eelmise aasta sissetungist on NATO riigid saatnud Ukrainale miljardeid dollareid sõjalist abi, kuna Kiiev palub relvi, mis on tema sõnul hädavajalik Venemaa edasitungi tõrjumiseks.
Moskva on süüdistanud läänt otseses osalemises konfliktis Ukrainale relvade tarnimise kaudu ning hoiatanud varem, et NATO relvad olid tema vägede jaoks legitiimsed sihtmärgid.
“Sõjalise erioperatsiooni käigus hävitatakse kogu see tehnika,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele. “Tundub, et kõik need riigid tegelevad vanade mittevajalike seadmete utiliseerimisega.”
11:48: ÜRO teatel on käimas Musta mere teraviljatehing
ÜRO Genfi esindus teatas reedel, et jätkuvad arutelud Ukraina Musta mere sadamatest teravilja ohutut eksporti võimaldava lepingu uuendamise üle.
Mullu juulis ÜRO ja Türgi vahel Venemaa ja Ukraina vahel vahendatud Musta mere teraviljaalgatuse eesmärk oli vältida ülemaailmset toidukriisi, võimaldades Venemaa sissetungi tõttu blokeeritud Ukraina teravilja kolmest Ukraina sadamast ohutult eksportida.
Leping lõpeb laupäeval.
11:25: Venemaa süüdistab Ukrainat õigeusu kiriku ründamises
Kreml teatas reedel, et Ukraina ründab “illegaalselt” Ukraina õigeusu kirikut (UOC), mis veel hiljuti tunnustas Moskva patriarhi autoriteeti, lisades, et see kinnitab vajadust selle “sõjalise erioperatsiooni” järele.
Ukraina ametnikud andsid eelmisel nädalal UOC-le korralduse lahkuda Kiievis asuvast kloostrikompleksist, kus see asub, pälvides sellega Moskva ägeda hukkamõistu.
11:13: Venemaa ütleb, et hävitajad ei muuda sõda
Kreml teatas reedel vastuseks Ida-Euroopa riikidele, kes viivad Ukrainale hävitajaid, et lennukid hävitatakse ega muuda konflikti kulgu.
10:28: Slovakkia toimetab Ukrainale hävitajad
Slovakkia valitsus kiitis reedel heaks plaani anda Ukrainale 13 nõukogudeaegsest hävitajast MiG-29 koosnev laevastik, saades sellega teiseks NATO liikmesriigiks, mis võtab arvesse Ukraina valitsuse palveid, et sõjalennukid aitaksid kaitsta Venemaa sissetungi eest.
Peaminister Eduard Heger ütles otsusest teatades pressikonverentsil, et tema valitsus on “ajaloo õigel poolel”. Varem säutsus Heger, et sõjaline abi on võtmetähtsusega tagamaks, et Ukraina suudab ennast ja kogu Euroopat Venemaa eest kaitsta.
Kaitseminister Jaroslav Nad ütles, et Slovakkia saab Euroopa Liidult kompensatsiooniks 200 miljonit eurot (213 miljonit dollarit) ja USA-lt täpsustamata relvi 700 miljoni euro (745 miljoni dollari) väärtuses.
Oma lennukite puudumise tõttu on Slovakkia NATO kaasliikmed Poola ja Tšehhi asunud Slovakkia õhuruumi jälgima ning Ungari kavatseb ühineda selle aasta lõpus.
Bratislava on sõlminud lepingu 14 USA F-16 Block 70/72 hävitaja ostmiseks, kuid tarne on lükatud kaks aastat tagasi 2024. aasta algusesse.
Kell 10.00: Venemaa kaitseministeerium autasustab piloote USA drooni allatulistamise eest
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu andis pilootidele üle autasud USA drooni sisenemise takistamise eest Venemaa sõjalise kampaania piirkonda Ukrainas, teatas reedel Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA.
Droon kukkus teisipäeval Musta merre pärast seda, kui Venemaa lennukid selle kinni püüdsid.
Pentagon avaldas video Musta mere droonijuhtumist
9:15: Xi Jinping külastab Venemaad järgmise nädala alguses
Hiina president Xi Jinping külastab järgmisel nädalal Venemaad, teatas Pekingi välisministeerium reedel, olles tema esimene reis Moskvasse peaaegu nelja aasta jooksul.
«Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini kutsel viibib president Xi Jinping Venemaal riigivisiidil 20.-22. märtsini,» seisis ministeeriumi avalduses.
Xi külastas Venemaad viimati 2019. aastal, kuigi Putin osales eelmisel aastal Pekingis taliolümpiamängude avatseremoonial ning kaks liidrit kohtusid ka septembris Usbekistanis toimunud piirkondlikul julgeolekukogunemisel.
Kremli peaaegu samaaegse avalduse kohaselt räägib paar “strateegilisest koostööst”.
Kaks liidrit “arutavad Venemaa ja Hiina vahelise põhjaliku partnerluse ja strateegilise koostöö süvendamist”, sealhulgas rahvusvahelisel areenil, ütles Kreml ja lisas, et “allkirjastatakse olulised kahepoolsed dokumendid”.
6:00: Poola on esimene NATO liige, kes annab Ukrainale hävitajad
Poola teatas neljapäeval, et kavatseb anda Ukrainale kümmekond MiG-29 hävitajat, mis teeb sellest esimese NATO liikmena, kes täidab Kiievi üha pakilisemad taotlused sõjalennukite kaitseks Venemaa sissetungi eest.
President Andrzej Duda ütles, et Varssavi annab neli Nõukogude Liidus toodetud sõjalennukit üle “lähipäevade jooksul,” ütles president Andrzej Duda ja ülejäänud vajasid hooldust, kuid need tarnitakse hiljem. Poola sõna, mida ta kasutas koguarvu kirjeldamiseks, võib tähendada 11–19.
“Need on oma töö viimased aastad, kuid nad on heas töökorras,” ütles Duda.
Ta ei öelnud, kas teised riigid järgivad eeskuju, kuigi Slovakkia on öelnud, et saadab Ukrainasse oma kasutusest väljas olevad MiG-id. Poola oli ka esimene NATO riik, kes varustas Ukrainat Saksamaal toodetud tankidega Leopard 2.
(FRANCE 24 koos AFP, AP ja Reutersiga)