مشرف
Kui tuhanded grusiinid protestisid sel nädalal, et nõuda vastuolulise Kremli seadusandlusega sarnase seaduseelnõu tühistamist, ühinesid mõned Venemaa pagulased meeleavaldustega, mis nende kodumaal poleks olnud mõeldavad.
52-aastane Viktor Ljaguškin on üks kümnetest tuhandetest venelastest, kes põgenesid Gruusiasse pärast Moskva sissetungi eelmisel aastal Ukrainasse.
Ta ühines Thbilisi massimeeleavaldustega, mis puhkesid pärast seda, kui parlament andis esialgse toetuse “välisagentide” seaduseelnõule, mis meenutab Kremli kriitikute mahasurumiseks kasutatud Venemaa seadusi.
Ljaguškin ütles, et sel nädalal on Thbilisis mitu päeva kestnud valitsusvastaste meeleavaldustega liitunud “paljud” venelased, aga ka ukrainlased.
“Võimalus välja minna ja eriarvamust avaldada on nende jaoks oluline, sest see on see, millest nad ilma jäid. Venemaa,” ütles ta.
Seadus tühistati pärast kolm päeva kestnud noorte juhitud meeleavaldusi ja lääne pahameelt.
“Otsustasin osaleda, sest ma ei ole Gruusia saatuse suhtes ükskõikne,” lisas Ljaguškin.
“Mul on palju gruusia sõpru ja ma tahtsin neid toetada,” ütles National Geographicu fotograaf, kes oli riietatud Ukraina lipuvärvides kollastesse ja sinistesse riietesse.
Ljaguškin elas Moskva, Kiievi ja Thbilisi vahel, enne kui asus elama Gruusiasse pärast seda, kui Kreml vallandas 2022. aastal kõikehõlmava sõja Ukraina vastu.
“Ma pidin toetust avaldama”
Pärast seda, kui president Vladimir Putin saatis väed Ukrainasse, on Venemaa võimud hoogustanud teisitimõtlejate mahasurumist, pannes vangi opositsiooniaktiviste või sundides neid pagulusse.
Sõja algusest saadik on venelaste vastu algatatud tuhandeid kohtuasju Moskva armee “diskrediteerimises” ja mõned inimesed mõisteti vangi.
Ljaguškin ütles, et ta ei arva, et selline populaarne opositsiooniliikumine, mida ta on näinud Gruusias, võiks tekkida Venemaa.
Ta võrdles Gruusia proteste Kiievi rahvaülestõusuga, mis tõrjus 2014. aastal võimult Kremli-sõbralikud juhid, põhjustades vastasseisu. Venemaa.
Rohkem kui kümnendi Moskvas elanud ukrainlanna Bogdana Vaštšenko ei suutnud rohkem nõustuda.
Praegu Thbilisis elav 46-aastane kirjanik ja ajakirjanik osales koos Ljaguškiniga meeleavaldustel Lõuna-Kaukaasia riigis.
“Ukrainlase ja inimesena teadsin, et pean avaldama toetust Gruusiale ja oma gruusia sõpradele,” ütles ta AFP-le.
Vaštšenko sõnul sarnanesid Gruusia võimupartei “valed” 2014. aastal ametist tagandatud Ukraina venemeelse presidendi Viktor Janukovõtši omadega.
“Nii nagu oleks neil sama päevakava, sama plaan,” ütles ta.
‘Midagi ei muutu’
Kuid mõnedel siinsetel vene pagulustel on muud probleemid ja nad näivad hiljutise poliitilise segaduse suhtes ükskõiksed.
Baarides ja kohvikutes, mis asusid vaid mõne tänava kaugusel kohast, kus parlamendi ees protestid toimusid, keskendusid nende reedeõhtused vestlused elektrihindade tõusule, sisserände väljavaadetele ja mälestustele kodumaast.
Kolmekümnendates eluaastates Vladimir Kirsanov saabus Gruusiasse septembris pärast seda, kui Putin kuulutas välja sõjaväe mobilisatsiooni. Nüüd soovib ta koos oma elukaaslase Margaritaga Argentinasse kolida, kuid nad pole kindlad, et saavad kolimist endale lubada.
“Selles ei muutu midagi Venemaa järgmiseks 10 aastaks,» ütles Kirsanov ja lisas, et tal pole huvi Gruusia asjadesse sekkuda.
Samuti ei taha ta probleeme tekitada korrakaitsega Gruusias, kus peab Schengeni viisa taotlemiseks viibima vähemalt kuus kuud.
Gruusia võimud on viimasel ajal sattunud inimõiguste rühmituste ja opositsiooni kriitika alla, kuna nad ei lubanud mõnel Kremli kriitikul riiki siseneda. Mõned vaatlejad on hoiatanud võimude ohtliku triivi eest Moskva poole.
Vaštšenko näeb vene rahva poliitilist apaatiat “kurja juurena”, mis riiki kurjastab.
Ta ütles, et on oluline seista Gruusia kõrval, kes pidas viis päeva kestnud sõda Venemaa aastal 2008. Ja uus sõda vahel Venemaa ja Gruusiat ei saa välistada, lisas ta.
“Jah, me kardame ja ma arvan, et grusiinid kardavad ka sissetungi võimalust,” ütles ta.
“Aga kui hirmuga koju jääme, siis nad kindlasti tulevad.”