مشرف
Jätkusid pingelised lahingud Ida-Ukrainas Bahmuti linna keskuse pärast, kus on peetud pikima ja verisema lahingu paigaks pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust.
“Rünnakuüksused [of the Russian paramilitary group] Wagnerid ründavad mitmest kohast, üritades läbi murda meie vägede kaitsest ja edeneda keskpiirkondadesse,” ütles esmaspäeval Bahmuti Ukraina maavägede ülem Oleksandr Syrsky.
“Mida lähemal oleme kesklinnale, seda ägedamad on lahingud ja seda rohkem on suurtükiväge,” kordas Wagneri poolsõjaväerühma juht Jevgeni Prigožin.
Pühapäeval kirjeldas ta ka olukorda linnas kui “rasket, väga rasket, vaenlane võitleb iga meetri eest”.
Linn, kus enne sõda elas umbes 70 000 inimest, on olnud idarinde lahingute epitsenter juba kuid, kuigi selle strateegilist tähtsust eksperdid vaidlevad vastu.
Teravilja ekspordilepingu pikendamine 60 päeva võrra
Venemaa asevälisminister Sergei Verchinin ütles pärast kõnelusi Genfis, et Moskva “ei ole vastu mullu juulis ÜRO, Ukraina, Venemaa ja Türgi vahel sõlmitud Ukraina teraviljaleppe edasisele pikendamisele”.
“Kuid ainult 60 päevaks,” ütles ta ja rõhutas, et “meie tulevase positsiooni määrab käegakatsutav edasiminek meie põllumajandustoodete ekspordi normaliseerimisel, mitte sõnades, vaid tegudes.”
ÜRO ja Türgi sõlmisid sõdivate riikide vahelise kokkuleppe, mis võimaldab Ukrainal, mis on üks maailma peamisi leivakorve, tarnida toiduaineid ja väetisi kolmest oma Musta mere sadamast.
120-päevast lepingut pikendati mullu novembris. See pikendus aegub laupäeval ja laual oli veel 120-päevane pikendus.
“ÜRO peasekretär on kinnitanud, et ÜRO teeb kõik endast oleneva, et säilitada Musta mere teravilja algatuse terviklikkus ja tagada selle järjepidevus,” seisis ÜRO avalduses.
Ukraina ja Venemaa on peamised ülemaailmsed nisu, odra, päevalilleõli ja muude toiduainete tarnijad riikidesse Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasia osades, kus miljonitel inimestel ei ole piisavalt süüa. Venemaa oli ka enne sõda maailma suurim väetiseeksportija.
Nende varude kadumine tõstis ülemaailmseid toiduainete hindu ja tekitas muret näljakriisi pärast.
Hävituslennukid Ukrainale
Soome peaminister Sanna Marin ütles esmaspäeval, et on avatud aruteludele Ukrainale hävitajate F-18 andmise üle.
Ukraina sõjavägi on palunud F-16, kõige laialdasemalt saadaolevaid Ameerikas toodetud lennukeid, mida üha enam asendatakse uuemate mudelitega.
Detsembris teatas Soome, et tellib USA tootjalt Lockheed Martinilt 64 F-35A.
“Ukraina vajab veelgi raskemat varustust … järgmine suur probleem on hävitajad ja õhutõrje laiemalt,” ütles Marin.
“Meile tulevad uued F-35… Kui need vanad Hornetid lammutatakse, saame arutada nende edasist kasutamist.”
F-35 saabuvad aga alles 2025. aastal.