Türgi vastumeelsus kiita heaks Rootsi NATO kandidatuuri piirab võimalusi, et Stockholm ja Helsingi ühinevad sõjalise alliansiga, ütles Rootsi peaminister teisipäeval.
“Pole välistatud, et Rootsi ja Soome ratifitseerivad eri sammude kaupa,” ütles Ulf Kristersson pressibriifingul avalik-õigusliku ringhäälingu SVT teatel.
Selle stsenaariumi tõenäosus on viimastel nädalatel “suurenenud”, lisas Kristersson, rõhutades, et pall oli nüüd kangekaelse Türgi väljakul.
Ajendatuna Venemaa sõjast Ukraina vastu ja kasvavast Moskvast lähtuvast ohust, taotlesid Rootsi ja Soome mullu mais ametlikult NATO-ga liitumist ning võtsid hiljem kohustuse ühineda alliansiga.
Enamik Atlandi-ülese sõjalise liidu liikmeid kirjutas ühistaotlusele kiiresti alla – välja arvatud Ungari ja Türgi, kelle riikide parlamendid ei ole veel liikmetaotlusi ratifitseerinud.
Kuigi Stockholm on astunud samme Türgi murede leevendamiseks – sealhulgas võtnud vastu terroriorganisatsioonides osalemist takistava seaduseelnõu –, on Ankara korduvalt blokeerinud Rootsi kandidatuuri, kuna keeldus välja andmast kümneid kurdi poliitilisi vastaseid, keda ta peab terroristideks.
Pinged süvenesid eelkõige pärast seda, kui Taani paremäärmuslik poliitik põletas jaanuaris Stockholmis Türgi saatkonna lähedal Koraani koopia – mis sundis Türgi presidenti Recep Tayyip Erdoğanit ütlema, et tema riik toetab Soome, kuid mitte Rootsi kandidatuuri.
Kristersson avaldas esmaspäevasel pressikonverentsil veendumust, et Rootsil on siiski võimalik hiljem sõjalise liiduga liituda.
“See ei puuduta seda, kas Rootsist saab NATO liige, vaid selles, millal Rootsist saab NATO liige,” ütles ta.