Türgi Erdogan sõlmis kokkuleppe Soome liitumise kohta NATOga

Soome soov liituda NATOga on lõpuks taganud Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani toetuse.

Türgi oli Soome taotluse mitu kuud blokeerinud, kaevates, et see on toetanud “terroriste”.

Ankaras koos Soome kolleegiga peetud pressikonverentsil kiitis Erdoğan Soome “autentseid ja konkreetseid samme” Türgi julgeoleku osas.

Iga NATO laienemine vajab kõigi selle liikmete toetust – ja Soome on nüüd sammu võrra lähemal liitumisele.

Türgi parlament hääletab selle taotluse heaks.

Venemaa naaber Soome esitas mullu mais koos Rootsiga ühinemistaotluse Lääne kaitseliiduga.

Mõlemat pidasid kinni Türgi vastuväited, kuid Erdoğan keeldub endiselt Rootsit toetamast. Soome on otsustanud üksi edasi rühkida.

Soome presidendile Sauli Niinistole rulliti sinine vaip välja, kui ta saabus paduvihmaga presidendilossi.

President Erdoğani vaenulikkus Rootsi vastu oli aga selge, kui kaks liidrit ajakirjanikele esinesid. Ta ütles, et Rootsi on kurdi võitlejad omaks võtnud ja nimetanud neid “terroristideks”. Ta kurtis, et Stockholmi tänavatele lubati kurdi võitlejate meeleavaldusi.

Rootsi välisminister Tobias Billstrom ütles hiljem, et see oli “areng, mida me ei tahtnud, kuid milleks olime valmis”. Ikka oli küsimus, millal, mitte kas, Rootsi NATOga ühines.

Soome ja Rootsi loobusid oma traditsioonilisest sõjalisest neutraalsusest vastuseks Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse. Peaaegu üleöö tõusis toetus NATO liikmelisusele hüppeliselt ühelt kolmandikult soomlastest peaaegu 80%-ni.

Mõlema riigi eesmärk on ikka veel NATO liikmeks saada õigeaegselt juulis Leedus toimuvaks tippkohtumiseks. Kuid iga uus liige peab saama kõigi 30 NATO liikme heakskiidu.

Türgit ootavad 14. mail ees presidendi- ja parlamendivalimised. Eeldusel, et parlament ratifitseerib Soome liitumise eelnevalt, peab Helsingi valitsus siiski tagama Ungari toetuse.

Ungari valitsuspartei Fidesz teatas aga reedel, et 27. märtsil toimub Budapesti parlamendis hääletus ning see hääletab jaatavalt. Juhtiv partei tegelane ütles, et otsus Rootsi kohta tehakse “hiljem”.

Niinisto ütles Türgi liidri kõrval seistes ajakirjanikele, et alliansiga liitumise protsess “ei oleks täielik ilma Rootsita” ja ta loodab, et mõlemad riigid on NATOs õigel ajal Vilniuse tippkohtumise ajaks.

Rootsi kõnelused Türgiga pandi hiljuti mitmeks nädalaks seisma, kuna üks paremäärmuslik Taani poliitik, kes on eitanud sidemeid Vene äärmuslastega, põletas Stockholmis Türgi saatkonna ees koraani.

President Erdoğan ütles, et Rootsi peaminister Ulf Kristersson on “tore inimene”, kuid Ankara palus tema valitsusel välja anda 120 tegelast, kes olid veel Türgile saadetud.

Alates Venemaa invasiooni algusest 2022. aasta veebruaris on Soome püüdnud tugevdada oma idapiiri.

Piiri lähedal Lappeenrantas näete ise, miks Soome end nii paljastatuna tunneb. Eraldusjoon ulatub 1340 km (832 miili) Soome lahest lõunas kuni Arktikani kaugel põhjas.

See on Euroopa Liidu pikim piir Venemaaga. Metsikud männimetsad laiuvad mõlemal pool, muutes politsei kontrollimise ja kaitsmise kuradima raskeks. Soome on turvalisuse suurendamiseks alustanud 200 km pikkuse tara ehitamist.

Soomel on oma naabriga pikk ja raske ajalugu. Venemaa neelas selle 19. sajandi alguses täielikult alla, pärast 1917. aasta revolutsiooni ta iseseisvus, kuid Nõukogude võim tungis sellesse Teise maailmasõja ajal.

Keegi pole kunagi pidanud rahu iseenesestmõistetavaks. Soomes on maa-aluste sõjapunkrite labürint.

Kindlustuspoliisina kikitas Helsingi aastakümneid mööda Venemaad oma välis- ja isegi sisepoliisides.

Alates 1994. aastast on nii Soome kui ka Rootsi olnud NATO ametlikud partnerid ning osalenud NATO missioonidel alates külmast sõjast. Kuid Soome otsustas, et kõige parem on NATOst eemale hoida kuni Venemaa sõjani Ukrainas.

Soomlased peavad end pragmaatiliseks ja usuvad nüüd, et nende riiklik julgeolek on paremini tagatud alliansi sees, mitte väljaspool seda.

Soome 5,5 miljoni elanikuga elanikkond on väiksem kui Rootsi oma, kuid seal on hästi rahastatud kaitse, mille sõjaline jõud on 280 000 ja veel 870 000 reservväelast.

Rootsi on viimastel aastakümnetel kulutanud vähem kaitsele, kuid on võtnud eesmärgiks saavutada NATO eesmärk, milleks on 2026. aastaks 2% oma majandustoodangust, kusjuures 2025. aastal on ajateenijaid 24 000 ja 2035. aastal 50 000.

Möödunud kuul teatas Rootsi sõjaväeluure- ja julgeolekuteenistus (Must), et julgeolekuoht oli kõige tõsisem alates 1980. aastate algusest ning Venemaa ähvardab käegakatsutavat sõjalist ohtu.

Musti juht Lina Hallin ütles, et Venemaa sõjaväel on praegu piiratud võimalused Rootsi lähipiirkonna suhtes, kuid nad saavad Ukraina sõjast õppida ja tugevdada oma sõjalist kohalolekut.