مشرف
Türgi on loobunud oma vastuseisust Soome liitumisele NATOga, sillutades teed sõjalisele liidule otsepiiri laiendamiseks Venemaaga, kuid naaber Rootsil on endiselt raskusi oma soovile heakskiidu saamiseks.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas oma Soome kolleegile Sauli Niinistölle, et annab parlamendile ülesandeks ratifitseerida Soome ühinemine NATOga.
“Otsustasime alustada Soome protokolli heakskiitmise protsessi parlamendis, kuna see on näidanud tundlikkust ja edusamme meie riigi julgeolekuprobleemide leevendamisel,” ütles Erdoğan pärast reedel Ankaras peetud kõnelusi Niinistöga.
Soome pakkumisega nõustudes jätkas Erdoğan vastuseisu Rootsi liitumisele alliansiga. Kaks riiki esitasid taotluse koos, kuid ühinevad nüüd eraldi, pärast 10 kuud kestnud vaidlemist väidete üle, et Rootsi ei suutnud Türgi muresid lahendada.
“Mul on tunne, et Soome NATO liikmelisus ei ole täielik ilma Rootsita,” ütles Niinistö ja lisas, et loodab, et NATO tippkohtumise ajaks Leedus Vilniuses juulis kaotatakse allesjäänud tõkked.
Rootsi välisminister Tobias Billström ütles: “See on areng, mida me ei tahtnud, kuid milleks oleme valmis olnud.”
Soome ja Rootsi lõpetasid aastakümneid kestnud mitteühilduvuse, et taotleda koos ühinemist NATOga pärast seda, kui Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse eelmisel aastal suurendas muret Põhjala julgeoleku pärast. Kui enamik NATO liikmeid kiitis paari ühispakkumise heaks, siis Venemaaga sidemeid säilitanud Türgi ja Ungari püüdsid taotlejatega poliitilistes vaidlustes järeleandmisi teha.
NATO väljendas suuremat muret Türgi seisukoha pärast, eriti süüdistuste pärast, et Rootsi toetab kurdi võitlejaid, keda Ankara peab terroristideks ja varjendeid islamistliku võrgustiku liikmeteks, keda süüdistatakse Erdoğani kukutamise katses 2016. aasta ebaõnnestunud riigipöördes. Inimõigusorganisatsioonid on Türgit kritiseerinud kurdide ja teiste poliitiliste dissidentide kohtlemise pärast.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles reedel: “On täiesti mõeldamatu, et Soome või Rootsi vastu oleks sõjaline oht, kui NATO ei reageeri.” Erdoğan ütles Stoltenbergile, et Türgi jätkab kõnelusi Rootsiga “heas usus”.
USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan kutsus Türgit üles Rootsi ühinemisprotokollidega edasi liikuma. Ühtlasi avaldas ta Ungarile survet nii Soome kui ka Rootsi taotluste peale.
“Rootsi ja Soome on mõlemad tugevad ja võimekad partnerid, kes jagavad NATO väärtusi ning tugevdavad allianssi ja panustavad Euroopa julgeolekusse,” sõnas ta.
NATO ametnikud väidavad, et otsus kaasata Soome ja Rootsi sõjalisse liitu on juba tehtud ning nüüd on vaid Türgi ja Ungari ülesanne oma liikmestaatus ratifitseerida. Ungari parlament peaks Soome taotlused ratifitseerima 27. märtsil, kuid Rootsi pakkumise heakskiitmise kuupäeva pole määratud.
Türgi, millel on NATO suuruselt teine armee, peatas jaanuaris läbirääkimised Rootsiga pärast seda, kui paremäärmuslik aktivist põletas ära islami püha raamatu Koraani. Stockholm kinnitab, et on täitnud eelmisel aastal NATO Madridi tippkohtumisel Türgiga saavutatud kokkuleppe, sealhulgas uue terrorismivastase seaduse, mille tema parlament peaks peagi vastu võtma.
Erdoğani karm hoiak mängib hästi natsionalistidest valijatega enne maikuus toimuvaid valimisi, mis on tema jaoks viimase kahe aastakümne kõige keerulisem. Valitsuse reaktsioon eelmisel kuul laastavale maavärinale ja elukalliduse kriisile on viinud võimupartei toetuse ajaloolisele madalseisule.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles sel nädalal, et loodab, et Ankara ratifitseerib kiiresti riigi ühinemise pärast Türgi valimisi.
“Rootsi ja Soome häälte jagamine. . . lubab Türgil väita, et ta ei täida Venemaa nõudeid ega ole iseenesest laienemise vastu,” ütles Washingtonis asuva mõttekoja Brookings Institutioni liige Aslı Aydıntaşbaş.
Viivitused on pingestanud suhteid NATOga ja USA on andnud märku, et F-16 hävitajate tarnimine Türki on seotud Põhjamaade taotluste heakskiitmisega.
“Türgi sooviks mingit garantiid, et talle antakse F-16, kui ta ratifitseerib Rootsi ja Soome taotlused,” ütles Aydıntaşbaş. “Probleem on selles, et Türgi avalikkus on nii ärritunud [against Sweden]teeb see taganemise raskemaks.
Funja Güleri lisareportaažid Ankaras, Marton Dunai Budapestis ja Felicia Schwartz Washingtonis