مشرف
Kirjanik on Frontline Analystsi tegevdirektor ja raamatu “Valetamine raha eest” autor
Nagu vana T-särgi hüüdlause ütles, et kui näete tänaval pommitõrjeeksperti jooksmas, siis ärge küsige, mis juhtus, vaid proovige sammu pidada. Finantskriisis kipuvad investorid käituma sarnaselt, häirekellade helisemisel põgenedes.
Sellistel palavikulistel aegadel võivad pommiheitjad ja valjuhäälsed turgudest rääkivad pangaregulatsiooni spetsialistid ära uputada. See ei ole alati vale.
Ehkki mõnikord naeruväärne, on häiremeeste ülesanne tõrjuda spetsialistide ja ekspertide suurt läbikukkumist – kalduvust jääda eitama, keskenduda tehnilistele probleemidele ja nägemata suurt pilti. Kui rahanduses on kõige ohtlikumad neli sõna “seekord on teisiti”, siis kõige kallim viis sõna võib olla “see on keerulisem kui see”.
Arvestades kõiki neid hoiatusi, on palju põhjust arvata, et Euroopa pangandussüsteem ei ole praeguse tormi käes nii haavatav kui USA võrreldava suurusega piirkonnad. Seda mitte sellepärast, et Euroopa pangad on väga head, vaid just seetõttu, et nad on ajalooliselt olnud üsna halvad.
Viimase nädala jooksul on analüütikud kahe pangasüsteemi erineva struktuuri kohta palju häid märkusi toonud. Näiteks BNP Paribase teisipäeval avaldatud regulatiivne dokument näitab, et tema kasumiaruanne on intressimäärade muutuste suhtes väga vähe tundlik. BBVA-l, kui võtta juhuslikult teine nimi, ei ole oma aktsionäride raha peaaegu üldse intressimäärade suhtes tundlik – omakapitali majandusliku väärtuse erinevus on väiksem kui 2 protsenti iga 1 protsendipunkti liigutuse kohta.
Euroopa reguleerivad asutused avaldasid üksikasjalikud standardid intressimäära riski testimiseks, eeldades, et neid hakatakse rakendama iga Euroopa olulise panga puhul. Realiseerimata kahjumit ei jäeta tähelepanuta. Ülemaailmseid stabiilse rahastamise Baseli standardeid kohaldatakse kogu sektoris.
Praktiliselt iga pangandusmäärus meenutab aga aega, mil asjad läksid halvasti. Euroopa on kulutanud kümme aastat regulatsiooni karmistamisele, kuna elas läbi mitmeaastase eurokriisi. Euroopa praegune tegevjuhtide põlvkond teab, et kui asjad lähevad pirnikujuliseks, ei ole neil kahtlust. Samal põlvkonnal Põhja-Ameerikas on alates 2007.–2008. aasta finantskriisist olnud rohkem kui kümme aastat aega enesega rahul olla.
Niisiis, miks on aktsiahinnad nii palju nakatunud? Osaliselt seetõttu, et kriis on alati vähem proovilepanek pangandussüsteemile, vaid pigem päästesüsteemile.
Selle kohta võib mõningaid tõendeid näha tõsiasjast, et nakatumise võtmekoht näib olevat Credit Suisse, kus ma kunagi analüütikuna töötasin. Credit Suisse erineb peaaegu täiuslikult kokkuvarisenud Silicon Valley pangast. Kuid see asub Šveitsis, kus majanduse ja pangandussüsteemi suhteline suurus on minevikus tekitanud küsimusi valmisoleku kohta toetada midagi muud peale Šveitsi põhitegevuse.
See muutis Credit Suisse’i haavatavaks ühe asja suhtes, mis on tal ühist SVB ja Signature’iga (teine USA pank, mis suleti viimase nädala jooksul) – potentsiaalselt hüplikud kindlustamata hoiustajad. SNB on aga nüüd teatanud likviidsuse tagamise toetusest kogu “globaalselt aktiivsele” ärile.
Kuigi EL on saanud mõõtmatult paremini korraldada keskpanga rahastamist selliste programmide kaudu nagu pikemaajalised sihipärased refinantseerimisoperatsioonid, on EL siiski USA-st metsikult maha jäänud arusaamisega, et reegli varakult moonutamine võib olla palju odavam kui reegli säilitamine. range “päästmiseta” positsioon ja lõpetage see siis, kui asjad on väga halvaks läinud.
On häbiväärne, et eurotsoonis puudub jagatud hoiuste kindlustamise süsteem ja riigiabi eeskirjad takistavad tõsiselt paindlikkust, mida Föderaalne hoiuste kindlustamise korporatsioon on USAs seni kasutanud.
Mis tähendab, et kõik sõltub sellest, kas tegemist on suure või väikese kriisiga. Väikeses kriisis peaks neid kaitsma asjaolu, et Euroopa pangad on praegu paremini reguleeritud ja vähem avatud intressiriskile. Tõelises kriisis ilmnevad aga Euroopa finantssüsteemi vead taas ettearvamatul viisil. Finantsajaloo kaar kipub end organiseerima, et piinlikkust tekitada.