Ukraina viimane sõda: Zelenski väed hoiavad rünnakute vastu Bahmuti linnas

G20 välisministrite kohtumine Delhis lõppes neljapäeval Ukraina konflikti osas kokkuleppeta, kuna USA välisminister Antony Blinken kohtus põgusalt Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga nende esimesel kohtumisel pärast sõda.

India välisminister Subrahmanyam Jaishankar ütles, et kõik riigid ei koosta kommüniike, “kuna Ukraina küsimuses on erimeelsusi, mida me ei suutnud lepitada”.

Blinken süüdistas Venemaad kohtumise rööpast väljaviimises ja kutsus G20 üles kutsuma Moskvat oma vägesid Ukrainast välja viima.

Vladimir Putin väitis, et Venemaad tabas “terrorirünnak” Ukraina lähedal tema territooriumil asuvate tsiviilelanike vastu ja lubas purustada tema sõnul Ukraina sabotaažirühmituse.

Telepöördumises süüdistas Putin gruppi tule avamises autos viibijate, sealhulgas laste pihta. “Nad ei saavuta midagi. Me purustame nad,” ütles Venemaa president.

Ukraina süüdistas Venemaad vale provokatsiooni korraldamises, kuid näis ka tunnistavat operatsiooni läbiviimist.

Praeguse seisuga pole sõja lõppu Ukraina jaoks tõenäoliselt paremad tingimused, kui pakuti enne Venemaa sissetungi, kirjutab Mary Dejevsky.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz kutsus neljapäeval Hiinat hoiduma Venemaale relvade saatmisest ja selle asemel kasutama oma mõjuvõimu Moskva survestamiseks Vene vägede väljaviimiseks Ukrainast.

“Minu sõnum Pekingile on selge: kasutage oma mõjuvõimu Moskvas, et survestada Venemaa vägede väljaviimist, ja ärge tarnige agressorile Venemaale relvi,” ütles Scholz Saksamaa parlamendis peetud kõnes.

Samuti lubas kantsler, et Saksamaa jätkab Ukraina toetamist humanitaar- ja sõjalise abiga, et aidata riigil end Venemaa sissetungi eest kaitsta.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni kutsus neljapäeval Indiat üles mängima keskset rolli läbirääkimisprotsessi hõlbustamisel Venemaa sõja lõpetamiseks Ukraina vastu.

20 tööstus- ja arenguriigist koosneva rühma roteeruva eesistujariigiga India võib sellises protsessis esindada vähemarenenud riikide haavatavust ja vajadusi, ütles Meloni avalduses pärast kõnelusi India peaministri Narendra Modiga.

Ta mõistis hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse ja rõhutas selle negatiivset mõju arengumaadele toidu- ja energiajulgeoleku seisukohalt.

Kolm inimest sai surma ja veel kuus vigastada, kui Venemaa rakett tabas neljapäeval ühes Kagu-Ukraina linnas viiekorruselist kortermaja, teatas politsei, kui sõda venis juba teist aastat.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et veel pimeda ajal toimunud streikis hävis hoone mitu korrust.

Riigi hädaabiteenistus teatas veebiavalduses, et on seni päästnud 11 inimest.

Ukraina Venemaa poolt okupeeritud Zaporižži tuumaelektrijaamas asus pärast peaaegu kuuajalist viivitust oma ametikohale ÜRO tuumajärelevalveorganisatsiooni IAEA uus jälgijate meeskond, teatas täna IAEA peadirektor Rafael Grossi.

Venemaa on süüdistanud Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri (IAEA) viimase igakuise personalirotatsiooni katkestamises, mida oli kolm korda tagasi lükatud.

Euroopa suurim kuue reaktoriga tuumaelektrijaam okupeeriti Venemaa vägede poolt Ukrainasse tungimise alguses ja see jääb rindejoone lähedale.

Kuna kumbki pool süüdistab teineteist selle pommitamises ja tuumaõnnetusega riskimises, on septembrist saadik IAEA monitorid jaamas.

Grossi ütles avalduses, et nende kohalolek on tuumaõnnetuse ohu vähendamiseks hädavajalik.

Venemaa tuumaagentuuri Rosenergoatomi peadirektori nõunik Renat Karchaa ütles riiklikule uudisteagentuurile TASS, et kohale saabus kolm IAEA vaatlejat ja neli ÜRO julgeolekutöötajat.

Euroopa Liidu ametnikud ja 27-liikmelise bloki riigid arutavad plaane eraldada täiendavalt miljard eurot ning luua ühishankekava, et kiirendada haubitsate suurtükiväe kohaletoimetamist, mis on Ukraina sõnul Venemaa vägede vastu võitlemisel üliolulised.

Kuna Ukrainal napib Venemaaga võitlemiseks vajalikku laskemoona, tuli Eesti peaminister Kaja Kallas eelmisel kuul esmakordselt lauale idee koostada koronaviiruse pandeemia ajal välja töötatud tegevuskava vaktsiinide ostmiseks.

Neljapäeval reportereid teavitanud ELi ametniku sõnul on projektist otseselt kursis olnud ELi ametniku sõnul praegu esmatähtis tagada 155-millimeetriste suurtükivägede kiire kohaletoimetamine Ukraina relvajõududele. Ametnik ei saanud avalikult sõna võtta, sest plaan on alles vormistamises.