مشرف
Liibüas läks kaduma umbes 2,5 tonni uraanimaaki, mis arvatakse olevat kõigi aegade suurim kadumaläinud kogus, mis tekitab muret tuuma lähteaine ohutuse pärast selles seadusevastases Põhja-Aafrika riigis.
Liibüa miilits teatas hiljem, et nende väed leidsid materjali, kuid analüütikute sõnul tekitas selle kadumine kartust, et see võeti tuumarelvi arendada püüdva riigi nimel.
ÜRO tuumajärelevalveamet teatas neljapäeval, et selle inspektorid leidsid, et Liibüas, mis on suures osas relvajõudude kontrolli all, on ühest ladustamiskohast kadunud kümme uraani sisaldavat vaadi. Ta ütles, et see töötab “tuumamaterjali eemaldamise asjaolude ja selle praeguse asukoha selgitamiseks”.
Isehakanud Liibüa rahvusarmee miilitsa meediaüksuse ülem Khaled al Mahgoub ütles hiljem Facebookis, et kadunud tünnid leiti 5 km kaugusel laost, kus hoiti uraani. Ta näitas kaadreid sinistest tünnidest kõrbes.
ÜRO tuumajärelevalve IAEA ei ole kinnitanud, kas need olid kadunud trummid.
USA-s asuva mittetulundusühingu Nuclear Threat Initiative tuumamaterjalide turvalisuse asepresident Scott Roecker ütles, et tema teada on tegemist seni suurima kaduma läinud uraanimaagi kogusega.
“Kiirgusohtu pole,” ütles ta. “Kuid mure on selles, et kes tahaks hankida materjali, mis on tuumarelvade lähteaine?”
Ta ütles, et suureks mureks oli see, et see võidi varastada veel tundmatu tuumaprogrammiga riigi nimel, kuid ta “ei välistaks Iraani ja Põhja-Koread” potentsiaalsete ostjatena.
IAEA teatas liikmetele konfidentsiaalses avalduses, et objektile jõudmiseks on vaja “keerulist logistikat”, mis ei ole Tripoli valitsuse kontrolli all, teatas kolmapäeval uudisteagentuur Reuters.
Al Mahgoub väitis, et tünnid varastas tõenäoliselt “Tšaadi mässuliste rühmitus”, kes võis arvata, et laos on relvi ja laskemoona, kuid jättis need siis kõrbesse, kui nad avastasid, et neist pole kasu.
Liibüa ekspert ja Saksamaa rahvusvaheliste ja julgeolekuasjade instituudi vanemteadur Wolfram Lacher ütles, et hoidla, millele ÜRO organ ei nimetanud, asus tõenäoliselt Sabha keskosas.
“2019. aasta algusest on see piirkond olnud Haftari all, kes on aja jooksul oma kontrolli tugevdanud,” ütles Lacher, viidates Liibüa rahvusarmee miilitsa juhile Khalifa Haftarile.
Al Mahgoub süüdistas IAEA-d kaitsevarustuse jätmises, mis lubas 2020. aastal objekti valvuritel neid kiirguskahjustuste eest kaitsta. Ta väitis, et see tähendas, et valvurid pidid asuma laost kaugel.
Ta ütles ka, et nad kardavad selliseid terviseprobleeme nagu halvatus ja viljatus. Roecker ütles aga, et uraanimaagi läheduses töötavate inimeste jaoks pole vaja kaitsevarustust.
Lacher ütles, et Haftari toetava Vene palgasõdurite organisatsiooni Wagner Group väed paiknesid kahes kohas hoidla lähedal, mis sisaldab uraani, mis osteti aastal NATO toetatud rahvaülestõusus Liibüa diktaatori Muammer Gaddafi ajastul. 2011. aastal.
Uraanimaak ei ole kohe kasulik energia tootmiseks või relvade valmistamiseks, vaid peab kõigepealt läbima rikastamisprotsessi.
Gaddafi eesmärk oli kunagi toota tuumarelvi, mille jaoks ta ostis välismaalt uraanivarusid väidetavalt väga varajases staadiumis programmi jaoks.
Kuid 2003. aastal ütles ta pärast USA sissetungi Iraaki lääneriikidega sõlmitud lepituslepingu osana, et loobub oma programmist tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade tootmiseks ning viskas avalikus salajased rajatised kontrollimiseks.
Inspektorid viisid 2009. aastaks Liibüast välja viimase rikastatud uraani, kuid rikastamata uraanimaagi varud jäid alles.