مشرف
Endine president on pooldanud presidendi puutumatust kohtuasjades, mille eesmärk on seostada tema tegevust 2021. aasta Kapitooliumi mässuga.
Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium on välja andnud lühikokkuvõtte, milles öeldakse, et vigastatud Kapitooliumi politseiametnikud ja demokraatlikud seadusandjad võivad endise presidendi Donald Trumpi kohtusse kaevata seoses USA Kapitooliumis 6. jaanuaril 2021 toimunud ülestõusuga.
Teade tuleb ajal, kui föderaalkohtu juhtum paneb proovile Trumpi õigusliku haavatavuse ja täidesaatva võimu piirid.
Osakond kirjutas, et kuigi presidendil on laialdased õiguslikud vabadused avalikkusele murettekitavatel teemadel suhelda, “ei kuulu presidendi ametlike kohustuste hulka ähvardava eravägivalla õhutamist. Definitsiooni järgi jääb selline käitumine ilmselgelt väljapoole presidendi põhiseaduslikke ja seadusjärgseid kohustusi.
Lühikirjelduse esitasid justiitsministeeriumi tsiviilosakonna advokaadid ja see ei mõjuta osakonna erijuristi eraldi kriminaaljuurdlust selle kohta, kas Trumpi saab kriminaalkorras süüdistada püüdlustes tühistada demokraat Joe Bideni võit 2020. aasta presidendivalimistel.
Tegelikult märgivad advokaadid, et nad ei võta Trumpi ega kellegi teise võimaliku kriminaalvastutuse suhtes seisukohta.
Justiitsministeerium kirjutas, et ei võta seisukohta ka madalama astme kohtu kohtuniku järeldust, et Trumpi kohtusse kaebajad on “usutavalt” väitnud, et tema kõne põhjustas mässu. Sellegipoolest teatas osakond, et apellatsioonikohus peaks tagasi lükkama Trumpi väite, et ta on hagide suhtes immuunne.
Justiitsministeerium hoiatas, et “kohus peab hoolitsema selle eest, et ta ei võtaks vastu reegleid, mis liigselt jahutaksid seaduslikku presidendi suhtlust” ega põhjustaks presidenti alusetuid kohtuasju.
“Oma traditsioonilisi suhtlusfunktsioone täites käsitlevad presidendid regulaarselt vastuolulisi küsimusi, mis tekitavad kirglikke tundeid. Presidendid võivad mõnikord kasutada tugevat retoorikat. Ja mõned, kes seda retoorikat kuulevad, võivad üle reageerida või isegi vägivallaga vastata,” kirjutas osakond.
Trump kaebab edasi Washingtoni föderaalkohtuniku otsuse, kes eelmisel aastal lükkas tagasi endise presidendi püüdlused lükata tagasi seadusandjate ja kahe Kapitooliumi politseiniku esitatud tsiviilhagid. USA ringkonnakohtunik Amit Mehta otsustas, et Trumpi sõnad meeleavaldusel enne vägivaldset tormi Kapitooliumile olid tõenäoliselt “kihutussõnad, mida esimene muudatus ei kaitse”.
Demokraatide esindaja Eric Swalwell ning ohvitserid James Blassingame ja Sidney Hemby ning hiljem ühinesid ka teised esindajatekoja demokraadid – hagides väidetakse, et Trump ja teised esitasid “valed ja sütitavad süüdistused pettuse ja varguse kohta”.
Hagides väidetakse ka, et “otse vastusena kostja sõnaselgetele üleskutsetele vägivallale miitingul ründas vägivaldne rahvamass USA Kapitooliumi”.
Nad viitavad föderaalsele kodanikuõiguste seadusele, mis võeti vastu Ku Klux Klani ametnike hirmutamise vastu. Hagides kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas Trump ja teised levitasid alusetuid väiteid valimispettuste kohta nii enne kui ka pärast 2020. aasta presidendivalimiste väljakuulutamist, ning süüdistatakse, et endine president ja tema liitlased aitasid tuhandeid märatsejaid üles ajada, enne kui nad Kapitooliumile tungisid.