USA sõnul ei ole Havanna sündroomil tõenäoliselt vaenulik põhjus

USA sõnul ei ole Havanna sündroomil tõenäoliselt vaenulik põhjus
  • Autor Bernd Debusmann Jr
  • BBC News, Washington DC

Pildi allikas, Getty Images

Pildi pealdis,

Havanna sündroomist teatati esmakordselt USA saatkonnas Kuubal 2016. aastal

USA võimud usuvad, et on “väga ebatõenäoline”, et “Havanna sündroomiks” nimetatud salapärane haigus on põhjustatud vaenuliku võõrvõimu poolt.

Alates 2016. aastast on USA diplomaadid üle maailma teatanud, et tunnevad sümptomeid, mis õhutavad vihjeid, et selle taga võivad olla Venemaa, Hiina või teised riigid.

Kuigi USA eitab seda teooriat nüüd, pole muud selgitust antud.

Nähtus on oma nime saanud Kuuba pealinna järgi, kus avastati esimene juhtum.

Kolmapäeval avaldas riikliku luure direktori büroo (ODNI) salastamata hinnangu, mis kajastab seitsme valitsusasutuse seisukohta, mis vaatasid üle 1500 anomaalse tervisejuhtumi üle 90 riigis.

Ohvrite hulgas on luureohvitsere, sõjaväelasi ja välisministeeriumi töötajaid ning valitsustegelaste, näiteks asepresident Kamala Harrise, kõrgetasemelisi abilisi.

Seitsmest osalevast agentuurist viis nõustusid, et “kättesaadav luureandmed viitavad järjekindlalt USA vastaste osalusele teatatud intsidentide põhjustamises” ja et see on “väga ebatõenäoline”.

Osalevate agentuuride usalduse tase oli aga erinev. Aruandes märgiti, et kahel agentuuril on hinnangu suhtes “mõõdukas kuni kõrge” usaldus, kolmel aga “mõõdukas”.

“Üks agentuur hindab, et välisvastane on ebatõenäoline ja tema usaldus selle otsuse vastu on madal,” märgiti hinnangus.

Ameerika töötajad, keda tabas “Havana sündroom”, on teatanud pearinglusest, peavaludest ning intensiivsest ja valusast helist kõrvades. Lisaks Kuubale on juhtumeid registreeritud Genfis, Berliinis ja mujal.

USA luurekogukonna 2022. aasta alguses avaldatud eelmises aruandes leiti, et kuigi enamikku juhtumeid võib seletada loomulike põhjuste või stressiga, jäi mitukümmend juhtumit selgitamata ja võis “tõenäoliselt” olla põhjustatud peidetud seadmest.

CIA direktor William Burns ütles avalduses, et leiud “ei sea kahtluse alla kogemusi ja tegelikke terviseprobleeme, millest USA valitsuse töötajad ja nende pereliikmed, sealhulgas CIA enda ohvitserid, on meie riiki teenides teatanud”.

BBC USA partneri CBS-i hankitud sisemises memos ütles ka USA kaitseministeerium, kes ei osalenud seitsme asutuse hinnangus, et Havanna sündroomi sümptomid on “ehtsad ja mõjuvad”.

Kolmapäeval Washingtonis toimunud pressikonverentsil ütles välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price, et luureandmete hinnangute osas ei ole raamat kunagi täielikult suletud.

“Selline hinnang on hinnang, mis põhineb meie jaoks igal konkreetsel ajal saadaoleval parimal teabel,” ütles ta ja lisas, et igasugune uus teave võetakse arvesse haiguse tulevastes hinnangutes.

Üldsuse teadlikkuse suurenemise taustal hakkasid USA seadusandjad 2021. aastal vastu võtma õigusakte, mille eesmärk on toetada sündroomi ohvreid. Neuroloogiliste rünnakute all kannatavate Ameerika ohvrite abistamise seadusele (HAVANA) kirjutas president Joe Biden alla sama aasta oktoobris.

Riigidepartemangu juhised märgivad, et töötajad, kellel on haigusest põhjustatud ajukahjustused, on abikõlblikud üle 180 000 dollari (150 000 naela). Kui palju ohvriks langenud CIA töötajad saavad, pole avalikult teada.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *