مشرف
Washington DC – Florida kuberner Ron DeSantis, võimalik vabariiklaste presidendikandidaat, on kirjeldanud Ukraina sõda kui “territoriaalset vaidlust”, mis ei ole USA riikliku julgeoleku kõrgeim huvi.
DeSantise seisukoht – mis kordab endise presidendi Donald Trumpi seisukohta, kes kuulutas välja 2024. aastal Valgesse Majja kandideerimise – rõhutab vabariiklastest poliitikute kasvavat skeptilisust Washingtoni toetuse suhtes Ukrainale, kui see üritab tõrjuda Venemaa sissetungi.
“Kuigi USA-l on palju olulisi rahvuslikke huve, ei ole Ukraina ja Venemaa vahelise territoriaalse vaidluse süvenemine üks neist,” ütles DeSantis sel nädalal Fox Newsi saatejuhile Tucker Carlsonile antud avalduses.
“Bideni administratsiooni virtuaalne “tühja tšeki” rahastamine selle konflikti jaoks “nii kaua kui kulub” ilma määratletud eesmärkide või vastutuseta, juhib tähelepanu meie riigi kõige pakilisematelt väljakutsetelt,” ütles kuberner.
DeSantis, kes pole veel teatanud kavatsusest presidendiks kandideerida, kuid keda peetakse 2024. aasta vabariiklaste eelvalimistel suuresti Trumpi tõsiseimaks rivaaliks, on toetanud parempoolseid seisukohti siseküsimustes, sealhulgas abordi, hariduse ja immigratsiooni küsimustes.
Kuid tema esmaspäevased kommentaarid on üks esimesi kordi, kui ta sõnastas üksikasjaliku seisukoha Ukraina kohta.
Demokraat president Joe Biden on muutnud Ukraina toetamise oma administratsiooni välispoliitika oluliseks osaks.
USA Kongress kiitis eelmisel aastal nelja kuluarve kaudu Ukrainale heaks üle 100 miljardi dollari – vahendid, mida Bideni administratsioon on Kiievile perioodilise sõjalise, humanitaar- ja eelarveabi kaudu jaganud.
Kuigi abi on möödunud suure kaheparteilise toetusega, on mõned paremäärmuslikud seadusandjad sellesse suhtunud kriitiliselt, väites, et raha tuleks paremini kulutada siseriiklikele prioriteetidele.
“Me ei saa eelistada sekkumist eskaleeruvas välissõjas oma kodumaa kaitsmisele, eriti kuna kümned tuhanded ameeriklased surevad igal aastal üle meie avatud piiri smugeldatud narkootikumide tõttu ja meie enda julgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega relvaarsenalid on kiiresti ammendumas. ” ütles DeSantis Fox Newsile.
Mõjukas ultrakonservatiivne kommentaator Carlson on olnud üks silmapaistvamaid vastaseid Bideni toetusele Ukrainale.
Tema saade oli saatnud Ukrainat puudutava küsimustiku mitmele potentsiaalsele vabariiklaste presidendikandidaadile. Carlson luges osa nende vastuseid esmaspäeval eetris ja postitas need hiljem täielikult sotsiaalmeedia.
Trump rõhutas omalt poolt, et Euroopa riigid, mida Ukraina sõda kõige rohkem mõjutab, peaksid riigi abistamiseks rohkem panustama. Ka Washington peaks püüdlema kokkuleppe poole konflikti lõpetamiseks, ütles endine vabariiklasest president Fox Newsile.
“President peab kohtuma mõlema poolega, seejärel mõlema poolega koos ja jõudma kiiresti kokkuleppele. Seda saab hõlpsasti teha, kui seda viib läbi õige president,” kirjutas Trump.
“Mõlemad pooled on väsinud ja valmis kokkuleppele jõudma,” ütles ta. “Koosolekud peaksid algama kohe, aega ei jää. Surm ja häving PEAB KOHE LÕPPEMA!
‘Nii kaua kui kulub’
Biden ja tema abilised väidavad, et USA abi Ukrainale jätkub “nii kaua, kuni Kiiev kindlustab selle, mida Washington nimetab “õiglaseks ja püsivaks rahuks”.
USA ametnikud on samuti öelnud, et Washington ei avalda Kiievit survet teha Moskvale territoriaalseid järeleandmisi, väites, et Venemaa president Vladimir Putin võib sõja kohe lõpetada, lõpetades rünnaku ja tuues välja oma riigi väed.
Venemaa alustas oma täielikku sissetungi Ukrainasse eelmisel aastal pärast kuudepikkust tõrget, mille käigus Moskva koondas väed Ukraina piiride lähedale, kui Putin nõudis NATO laienemise lõpetamist endistesse liiduvabariikidesse.
Sellest ajast peale on Venemaa kannatanud lahinguväljal tagasilööke, kuna USA ja tema liitlased varustavad Ukrainat üha arenenumate relvasüsteemidega. Kreml on nüüd keskendunud Ukraina idaosade hõivamisele.
Trumpi asepresident Mike Pence, kes on samuti avaldanud huvi 2024. aasta vabariiklaste kandidaadiks kandideerimise vastu, väljendas sõja suhtes peavoolulist seisukohta. Ta ütles esmaspäeval, et Washingtoni eesmärk konfliktis peaks olema Kiievi “võit”.
“Kahjuks on Bideni administratsioon Ukrainale abi andnud aeglaselt, kõik vastused on olnud liiga aeglased alates luureandmete andmisest Ukrainale, lõpetades Venemaa sanktsioonidega ja lõpetades sõjavarustuse ja hävitajate varustamisega Ukrainale,” kirjutas Pence Fox Newsi küsimustikus.
Seevastu DeSantis väljendas selgesõnaliselt vastuseisu Ukrainale F-16 reaktiivlennukite ja kaugmaarakettidega.
Erinevad konservatiivsed arvamused Ukraina kohta toovad esile isolatsionistliku tiiva tõusu Vabariikliku Partei sees, kus kunagi domineerisid välispoliitilised kullid, kes toetasid 20 aastat tagasi USA sissetungi Iraaki.
2016. aasta USA presidendivalimiste võiduajamise ajal haaras Trump edukalt ära siseriiklikud pettumused USA aastaid kestnud sõjaliste kampaaniatega välismaal ja pälvis laialdase toetuse oma välispoliitikale “Ameerika esikohal”. Seda seisukohta on üha enam omaks võtnud ka teised vabariiklased.
“President Bideni blanketse tšeki välispoliitika Ukrainas on pälvinud meie vastaste naeruvääristamise ja põlgamise ning suunanud rahalised vahendid kõrvale olulistest vajadustest USA-s,” ütles Texase kuberner Greg Abbott sel nädalal Carlsonile.
“Ukrainale raha loopimine ilma vastutuse või eesmärgita on ilmselgelt ebaõnnestumine,” ütles ta.