مشرف
Venemaa purunenud merealused Nord Streami gaasitorud kavatsetakse sulgeda ja hävitada, kuna praegu ei ole plaanis neid parandada ega taasaktiveerida, ütlesid plaanidega kursis olevad allikad Reutersile.
Nord Stream 1 ja Nord Stream 2, mis koosnevad kumbki kahest torust, ehitas Venemaa riigi kontrolli all olev Gazprom, et pumbata Saksamaale Läänemere alla 110 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas.
Kolm torust purunesid septembris toimunud seletamatute plahvatustega ja üks Nord Stream 2 torudest on jäänud terveks.
Kuid pinged Moskva ja lääneriikide vahel seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse olid selleks ajaks juba paigale viinud Nord Stream 1 ja takistanud selle kaksiku, mida Washington ja Kiievis kritiseerisid Saksamaa sõltuvuse suurendamise pärast Venemaast, kunagi võrku jõudma.
Gazprom on öelnud, et purunenud torujuhtmeid on tehniliselt võimalik parandada, kuid kaks plaanidega kursis olevat allikat ütlesid, et Moskva ei näe vähe väljavaateid, et suhted läänega lähemas tulevikus piisavalt paraneksid, et torujuhtmeid oleks vaja.
Euroopa on viimase aasta jooksul drastiliselt kärpinud oma energiaimporti Venemaalt, samal ajal kui riigi kontrolli all oleva Gazpromi eksport väljapoole endist Nõukogude Liitu vähenes 2022. aastal peaaegu poole võrra, jõudes Nõukogude Liidu järgse madalaima tasemeni 101 miljardi kuupmeetrini.
Üks Vene allikas ütles, et Venemaa nägi projekti “maetud”. Kaks teist ütlesid, et kuigi purunenud torustikke ei plaanita parandada, konserveeritakse need vähemalt võimalikuks taasaktiveerimiseks tulevikus.
Teine plaanidega kursis olev allikas kinnitas, et huvirühmad kaaluvad konserveerimist.
See tähendaks suure tõenäosusega purunenud otste tihendamist ja torudele katte panemist, et vältida edasist merevee korrosiooni.
Üks Venemaa allikatest ütles, et kui Ameerika Ühendriikidest pärit veeldatud maagaas (LNG), mida Euroopa kasutab Venemaa osade tarnete korvamiseks, muutub palju kallimaks, võib Euroopa olla taas valmis Venemaalt rohkem ostma.
Moskva energeetikaministeerium edastas küsimused torujuhtme operaatoritele, kuid ei nemad ega Gazprom ei vastanud kommentaaritaotlustele.
Nord Stream 1 operaatori Nord Stream AG sidusrühmad Engie, Gasunie ja Wintershall DEA keeldusid kommentaaridest. Saksamaa E.ONi pressiesindaja, kellele kuulub ka osalus Nord Stream AG-s, ütles: “Meile kui vähemusaktsionärile teadaolevalt ei ole liini taastamise poolt ega vastu otsust tehtud.”
Kes torujuhtmed õhku lasi?
Moskva on väitnud ilma tõendeid esitamata, et plahvatuste taga oli Lääs. Eelmisel kuul lükkas Valge Maja välja kui “täieliku väljamõeldis” USA uuriva ajakirjaniku Seymour Hershi ajaveebipostituse, milles väideti, et Washington oli süüdi.
Taani, Saksamaa ja Rootsi juurdlused pole veel lõppenud.
Nord Stream 1 oli igatahes jõude olnud augusti lõpust, kui see hoolduseks suleti, kuid seda ei taaskäivitatud, kuna Venemaa ja lääs vaidlesid lääne sanktsioonide taustal pumpaturbiini teenindamise üle.
Sarnase suurusega Nord Stream 2 valmis 2021. aasta septembris, kuna pinged Venemaaga kasvasid ja sattusid raskustesse, kuna Saksamaa reguleerivad asutused keeldusid seda sertifitseerimast. Seejärel külmutas Berliin projekti paar päeva enne seda, kui Moskva saatis oma relvajõud Ukrainasse eelmise aasta 24. veebruaril.
Venemaa president Vladimir Putin on teinud ettepaneku kasutada gaasi pumpamiseks Nord Stream 2 kahjustamata ühendust, kuid Saksamaa, kes soovib nüüd Venemaast sõltumist lõpetada, lükkas selle idee tagasi. Poola on samuti lõpetanud Venemaa gaasi ostmise.
Venemaa ekspordib praegu Ukraina ja Slovakkia piiril asuva Sudzha kaudu Euroopasse vaid umbes 40 miljonit kuupmeetrit gaasijuhtmest gaasi päevas.
Välisminister Sergei Lavrov ütles reedel, et Moskva, kes loodab Läänemere trassi asemele rajada Türgis gaasisõlme, ei lootma enam läänele kui energiapartnerile.