Luurerühm, kes väitis end töötavat Ukraina sõjaväe heaks, sisenes Venemaale ja alustas väidetavalt rünnakut neljapäeval, ajendades president Vladimir Putinit oma julgeolekunõukogu kokku kutsuma ja viivitama kavandatud väljasõitu Moskvast.
Venemaa võimud teatasid neljapäeval, et rühmitus sisenes külla Brjanski oblastis Venemaa piiri lähedal Ukrainaga ja tulistas kahte tsiviilisikut, kuid ei esitanud tõendeid rünnaku kohta.
Neljapäeval peetud kõnes väitis Putin, et “täna on toime pandud terrorirünnak”.
“Nad tungisid piirilähedasele territooriumile ja avasid tsiviilisikute pihta tule,” ütles ta. “Nad nägid autot [they have attacked] oli tsiviilisik, nägid nad lapsi sees, kuid nad avasid tule.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõuniku Mykhailo Podoljaki sõnul oli tegu “klassikalise Venemaa provokatsiooniga”.

Kuid Ukrainas asuv Venemaa kodanikest koosnev rühmitus, kes nimetab end Vene vabatahtlike korpuseks, postitas oma telegrammi kanalile video, millel on näha kahte meest, kes kannavad rünnakrelvi, riietatud valgesse talvisesse kamuflaaži ja hoidmas lippu, millel on rühmituse sümbol – mõõk ja kilp.
Üks meestest ütleb: “Sõbrad, see on juhtunud. . . Oleme riigipiiri ületanud. Me ei võitle tsiviilisikute vastu, me ei tapa relvastamata inimesi. Venemaa kodanikel on aeg mõista, et nad ei ole orjad. Võitle!”
Augustis asutatud rühmitus ütles Telegrami postituses, et “tuli Brjanski oblastisse, et näidata oma kaasmaalastele, et on lootust, et vabad venelased, relvad käes, saavad režiimi vastu võidelda”.
Üks videos olevatest meestest on 38-aastane Denis Nikitin, kes on korpuse juht. Nikitin – silmapaistev paremäärmuslik, Venemaal sündinud jalgpallihuligaan ja segavõitleja – asutas valgete natsionalistlike rõivaste kaubamärgi White Rex.
Nikitin, polüglott, kes kasutab vahel ka perekonnanime Kapustin, on sündinud Moskvas, õppinud Euroopas ja elanud aastaid Saksamaal, enne kui kolis 2017. aastal Ukrainasse. Ta on kogunud palju poolehoidjaid parempoolsete rahvuslaste seas üle lääne, sealhulgas USA-s.
Tema rühmitus väidab end olevat “Venemaa vabatahtlike formatsioon, mis on osa Ukraina relvajõududest”. Ukraina sõjavägi pole seda seost kinnitanud.
Ukraina sõjaväeluure pressiesindaja Andri Jusov ütles Financial Timesile, et neljapäevane juhtum oli “Venemaa sisemine vastasseis”. Ta ütles, et relvastatud vene mehed on “iseseisev formatsioon”, mis võitles oma riigi vabastamise eest ja “ei olnud” väljaõppe saanud ega kuulunud Ukraina relvajõududesse.

Ukrainast pärit rühmitused on varemgi Venemaa piiri ületanud ja Brjanski oblastisse sisenenud. Neljamehelisest Ukraina sabotaažirühmast leiti detsembris relvi ja lõhkekehi.
Kuid Ukraina relvajõud on hiljuti väitnud, et Venemaa valmistab ette “provokatsioone” piirialal, kus neljapäevane juhtum väidetavalt aset leidis.
Putini pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas, et reedel toimub julgeolekunõukogu ja president jättis “ilmselgetel põhjustel” ära plaanitud reisi Lõuna-Stavropoli piirkonda.
Putin on õigustanud Venemaa sissetungi Ukrainasse, väites, et juudi presidendi juhitud riiki kontrollivad natsid. Oma 24. veebruaril 2022 välja antud de facto sõjakuulutuses ütles ta, et andis käsu korraldada “sõjaline erioperatsioon” Ukraina “denatsifitseerimiseks”. Kuid neonatse on leitud võitlemas Venemaa poolel, sealhulgas Wagneri palgasõdurite rühmituse seas.
Eksperdid on mures, et endise KGB agendi Putini reaktsioon võib olla karm, sest FSB on vastutav asutus, kelle ülesandeks on sellisele intsidendile reageerida.
Putin usaldas FSB-d rohkem kui kaitseministeeriumi ja reageerimistaktika oleks erinev, ütles Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali vanemteadur Tatjana Stanovaja oma Telegrami kanalis. “Midagi tõsist valmistatakse ette – nad vastavad.”