Venemaa-Ukraina sõda otseülekandes: Kreml kinnitab Xi Jinpingi riigivisiidi järgmisel nädalal | Ukraina

Lõuga’s President Xi Jinping viibib 20.-22. märtsil Venemaal riigivisiidil, teatas Kreml reedel.

“Kõneluste käigus arutatakse Venemaa ja Hiina laiaulatuslike partnerlussuhete edasise arendamise ja strateegilise koostöö päevakajalisi küsimusi,” teatas Kreml.

“Allakirjutatakse mitmele olulisele kahepoolsele dokumendile,” lisab Reuters.

Valge Maja ütles neljapäeval, et kõnelused Ukraina presidendi Volodymyr Zelensky ja Hiina liidri Xi Jinpingi vahel oleksid “hea asi”, kuid hoiatas Pekingit konflikti “ühepoolse” nägemuse eest.

“Me arvame, et oleks väga hea, kui nad kaks räägiksid,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ajakirjanikele, kui temalt küsiti Wall Street Journali raporti kohta, mille kohaselt kavatseb Ukraina liider Xiga rääkida esimest korda pärast Hiinat. – liitlane Venemaa tungis sisse.

“Me toetame ja oleme toetanud,” ütles Kirby. Kuid ta hoiatas Hiina surve eest relvarahu sõlmimiseks Ukrainas, öeldes, et see lihtsalt aitaks Venemaa agressioonile kaasa.

Xi kõne kohta Zelenskyle pole kinnitust saanud. Hiina välisminister Qin Gang ja tema Ukraina kolleeg Dmytro Kuleba vestlesid aga neljapäeval telefoni teel.

Samuti valmistab Xi ette reisi Moskvasse, et rääkida oma liitlase presidendi Vladimir Putiniga.

Kirby ütles, et USA ei ole kinnitanud Putini-Xi tippkohtumise toimumist, kuid kutsus Pekingit üles vältima sõjale lahenduse otsimist, mis “peegeldaks ainult Venemaa perspektiivi”.

Ta ütles, et Hiina rõhutas relvarahu vajadust “kõlab täiesti mõistlikult”, kuid tegelikult “ratifitseeriks Venemaa vallutuse”.

“See tunnustaks tegelikult Venemaa kasu” ja “oleks järjekordne, jätkuv ÜRO põhikirja rikkumine,” ütles ta.

Ukraina piirkondi okupeerivad Vene väed on praegu Lääne relvastatud Ukraina vägede tugeva surve all.

Relvarahu võimaldaks Moskval “oma positsioone Ukrainas veelgi tugevdada, oma vägesid uuesti üles ehitada… ja neid ümber õpetada, et nad saaksid rünnakuid enda valitud ajal uuesti alustada,” ütles Kirby.

Püsiv rahu “ei saa olla ühepoolne ja see peab tingimata hõlmama Ukraina vaatenurki ja Ukraina otsuseid ning olema nendest informeeritud,” ütles ta.

Lääneriigid arutavad, kas saata Ukrainasse hävitajaid, ütles Taani peaminister Mette Frederiksen neljapäeval Taani TV2-le.

„See on asi, mida me liitlasriikide rühmas arutame. See on Ukraina suur soov,” ütles ta.

Taani oli “avatud” ideele saata Ukrainasse hävitajaid, et aidata oma sõjategevust Venemaa sissetungi vastu, ütles Taani kaitseminister reedel riikliku ringhäälingu DR teatel.

“Ma ei välista, et ühel hetkel võib osutuda vajalikuks vaadata ka hävitajate panust,” ütles kaitseministri kohusetäitja Troels Lund Poulsen.

Taani õhujõud on relvajõudude teatel alates 1970. aastatest ostnud 77 lennukit F-16. Kohaliku meedia teatel töötab neist umbes 30.

Poola president ütles neljapäeval, et tema riik kavatseb anda Ukrainale kümmekond MiG-29 hävitajat, mis teeb sellest esimese NATO liikme, kes täidab Ukraina valitsuse üha kiireloomulisemaid taotlusi sõjalennukite järele.

President Andrzej Duda ütles, et Poola annab “lähipäevade jooksul” üle neli Nõukogude Liidus valmistatud sõjalennukit ning ülejäänud vajavad hooldust ja tarnitakse hiljem. Poola sõna, mida ta kasutas koguarvu kirjeldamiseks, võib tähendada 11–19.

Poola oli ka esimene NATO riik, kes varustas Ukrainat Saksamaal toodetud tankidega Leopard 2. Kolmapäeval ütles Poola valitsuse pressiesindaja Piotr Mueller, et ka mõned teised riigid on Kiievile MiG-sid lubanud, kuid ei nimetanud neid. Nii Poola kui ka Slovakkia olid teatanud, et on valmis oma lennukid üle andma, kuid ainult osana laiemast rahvusvahelisest koalitsioonist, mis teeb sama.

Saksamaa näis Duda teadaandest ootamatult tabatud.

“Siiani on kõik nõustunud, et pole õige aeg hävitajaid saata,” ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ajakirjanikele. “Mul pole Poolast veel kinnitust, et see on juhtunud.”

Valge Maja nimetas Poolale Ukrainale hävitajate andmist suveräänseks otsuseks ja kiitis poolakaid Kiievi abistamisel jätkamise eest.

Kuid USA administratsioon rõhutas, et Poola samm ei mõjuta kuidagi president Joe Bidenit, kes on tõrjunud üleskutseid anda Ukrainale USA lennukid F-16.

“Meie nägemus hävitajatest ei ole praegu muutunud,” ütles Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby. “See on meie suveräänne otsus. See on koht, kus me oleme, teised rahvad saavad rääkida oma otsustest.

Tere ja tere tulemast tänasesse otseülekandesse Ukraina sõjast. Minu nimi on Helen Sullivan ja ma toon teile järgmiseks ajaks kõige uuemad.

Meie tänahommikuse tipplugu: Poola teade, et ta saadab lähipäevil Ukrainasse neli sõjalennukit, mis teeb sellest esimese riigi, kes seda teeb, survestab liitlasi varustama Ukrainat hävitajatega. Taani peaminister Mette Frederiksen ütles neljapäeval Taani TV2-le, et lääneriigid arutavad, kas saata Ukrainasse hävitajaid. Kuid Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles: “Siiani on kõik nõustunud, et pole õige aeg hävitajaid saata.”

Poola otsus anda Ukrainale hävitajad MiG-29 oli “suveräänne otsus”, teatas Valge Maja, ega sunniks Joe Bidenit varustama Kiievit Ameerika lennukitega F-16.

Poola oli esimene NATO riik, kes varustas Ukrainat Saksamaal toodetud tankidega Leopard 2.

Peagi räägime sellest rohkem. Vahepeal on siin teised olulised hiljutised arengud:

• Venemaa on Ukrainas toime pannud mitmesuguseid sõjakuritegusid, sealhulgas tahtlikke tapmisi, süstemaatilist piinamist ja laste väljasaatmist, Vastavalt neljapäeval avaldatud ÜRO toetatud uurimise raportile. Sõltumatu rahvusvahelise Ukraina uurimiskomisjoni aruanne avaldati aasta kuni päev pärast seda, kui Venemaa pommitas Ukraina kaguosas Mariupolis asuvas teatris, milles hukkus sadu inimesi. Selle juht ütles, et meeskond jälgib tõendeid ja et on “mõned aspektid, mis võivad tekitada küsimusi” võimaliku genotsiidi kohta. Venemaa lükkas raporti tagasi.

• Pentagon avaldas video, mis näitab hetki enne seda, kui Vene hävitaja USA Reaperi drooniga alla kukkus pärast selle pihustamist lennukikütusega teisipäeva hommikul Musta mere kohal. Salastatuse kaotanud kaadritel on näha, kuidas Su-27 Flanker reaktiivlennuk sooritab mehitamata drooniga kaks erakordselt lähedalt möödasõitu, pritsides enda ette kütust. See on ahistamistaktika, mida USA ekspertide sõnul pole varem nähtud.

• Kreml teatas, et otsuse selle kohta, kas allatulistatud USA droon Reaper Mustalt merelt välja tuua, teeb Venemaa sõjaväelased. “Kui nad peavad seda Mustal merel meie huvide ja julgeoleku huvides vajalikuks, siis nad tegelevad sellega,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov neljapäeval.

• Okupeeritud Donetskis asunud Venemaa juht Deniss Pušilin ütles riiklikule uudisteagentuurile Tass, et ta ei näe mingeid märke Ukraina Bahmutist lahkumisest. Ta ütles neljapäeval: “Bahmutis on olukord endiselt keeruline, raske – see tähendab, et me ei näe seal mingeid eeldusi, et vaenlane kavatseb üksused lihtsalt välja tõmmata.”

• Ukraina välisminister Dmytro Kuleba ütles, et tema ja Hiina kõrge diplomaat Qin Gang arutasid “territoriaalse terviklikkuse põhimõtte tähtsust”. tänase telefonikõne ajal. “Ma rõhutasin selle tähtsust [Ukraine president Volodymyr Zelenskiy’s] rahuvalem agressiooni lõpetamiseks ja õiglase rahu taastamiseks Ukrainas,” kirjutas Kuleba Twitteris.

• Qin ütles Kulebale, et Hiina “loodab, et kõik osapooled jäävad rahulikuks, ratsionaalseks ja vaoshoituks ning jätkavad rahukõnelusi niipea kui võimalik”. Hiina välisministeeriumi avalduse kohaselt.

• Hiina president Xi Jinping külastab Venemaa presidenti Vladimir Putinit Moskvasse juba järgmisel nädalal.ja seejärel pidada virtuaalset kohtumist Volodymyr Zelenskiiga.

• Poola võimud teatasid, et pidasid kinni üheksa Vene spiooniringi liiget kes kogusid nende sõnul luureandmeid Ukrainale relvatarnete kohta ja kavandasid tarneid saboteerida. Kuuele inimesele on esitatud süüdistus sabotaaži- ja spionaažitegude ettevalmistamises ning ülejäänud kolme vastu valmistatakse ette süüdistust.

• ÜRO kutsus üles uuendama 120-päevast lepingut, mis võimaldab Ukraina Musta mere sadamatest viljasaadetiste ohutut eksporti enne selle nädala lõppu. Vastuseks ÜRO pressiesindaja Stéphane Dujarrici sõnavõtule ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, et lepingut “pikendatakse 60 päeva võrra”.

• Vladimir Putin on öelnud oma riigi juhtivatele miljardäridele, et Venemaa seisab silmitsi “sanktsioonide sõjaga”. Pöördumises Venemaa ärieliidi poole kutsus president neid üles investeerima uude tehnoloogiasse, tootmisrajatistesse ja ettevõtetesse, et aidata Venemaal saada üle tema sõnul lääne katsetest oma majandust hävitada.