مشرف
Moskva teatas kolmapäeval, et üritab kätte saada Musta mere kohal alla kukkunud USA sõjaväe drooni rusud, milles Washington süüdistas kahte Venemaa hävitajat.
Venemaa hoiatas ka “vaenulike” USA lendude eest, kuna pinged kasvasid ja Venemaa eitas, et tema sõjalennuk Su-27 oleks mehitamata drooni Reaper propelleri lõikanud.
Kiiev vastas samal ajal, et rahvusvahelistel vetel toimunud intsident oli tõend selle kohta, et Kreml soovib USA Ukraina konflikti kaasata.
“Ma ei tea, kas me saame selle kätte või mitte, aga seda tuleb teha. Ja me kindlasti töötame selle kallal,” ütles Venemaa Julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev televisioonis.
Teisipäeval toimunud lennuõnnetus, mille põhjuseks oli Washingtoni sõnul Venemaa hoolimatu ja ebaprofessionaalne käitumine, suurendas veelgi pingeid Moskva ja lääneliitlaste vahel, mis on Ukraina konflikti tõttu juba tõusnud.
Patruševi sõnul on juhtum järjekordne tõestus, et USA on Moskva ja Kiievi vahelise võitluse otsene osaline, ning ütles, et Venemaal lasub kohustus “kaita meie iseseisvust ja suveräänsust”.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et oli pärast USA drooni avastamist Musta mere kohal reaktiivlennukid seganud ja eitas õnnetuse põhjustamist.
Pentagon ütles, et droon oli rutiinsel missioonil, kui see kinni peeti “mõtlematul, keskkonnasäästlikul ja ebaprofessionaalsel viisil”.
Venemaa teatas, et lennuk kaotas juhitavuse, kuid Valge Maja riikliku julgeoleku pressiesindaja John Kirby sõnul lükkas USA eituse “ilmselgelt” ümber.
Ta lisas, et USA üritab takistada kukkunud drooni sattumist valedesse kätesse.
“Oleme astunud samme, et kaitsta oma aktsiaid selle konkreetse drooni – selle konkreetse lennuki suhtes,” ütles Kirby CNN-ile.
Regulaarsed pealtkuulamised
Kirby ütles, et Venemaa pealtkuulamised Musta mere kohal on tavalised, kuid see oli eriti “ebaturvaline ja ebaprofessionaalne” ja “hoolimatu”.
Ukraina ütles, et intsidendi “provotseeris Venemaa” ja hoiatas, et see andis märku president Vladimir Putini eesmärgist “konflikti laiendada”.
“Selle all-in taktika eesmärk on alati panuseid tõsta,” ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov sotsiaalmeedias.
NATO diplomaadid Brüsselis kinnitasid vahejuhtumit, kuid ütlesid, et nad ei lootnud, et see areneb kohe edasiseks vastasseisuks.
AFP-ga anonüümseks jääda soovinud lääne sõjaväeallikas ütles, et Venemaa ja USA vahelised diplomaatilised kanalid võivad aidata piirata võimalikke tagajärgi.
“Minu arvates leevendavad diplomaatilised kanalid seda,” ütles allikas.
Venemaa kampaania Ukrainas on toonud kaasa suurenenud hirmu otsese vastasseisu ees Moskva ja NATO alliansi vahel, kes on relvastanud Kiievit, et aidata tal end kaitsta.
Teated raketilöögist Ida-Poolas novembris tekitasid korraks ärevust, enne kui lääne sõjaväeallikad jõudsid järeldusele, et tegemist oli Ukraina, mitte Venemaa õhutõrjerakettiga.
“Lendamatu ja kontrollimatu”
Ameerika Ühendriigid kasutavad MQ-9 Reapereid nii jälgimiseks kui ka rünnakuteks ning on pikka aega tegutsenud Musta mere kohal, hoides silma peal Vene merejõududel.
“Meie lennuk MQ-9 tegi tavapäraseid operatsioone rahvusvahelises õhuruumis, kui Vene lennuk selle kinni pidas ja tabas, mille tulemuseks oli lennuõnnetus ja MQ-9 täielik kaotamine,” ütles USA õhujõudude kindral James Hecker, US Airi komandör. Euroopa väed ja Aafrika õhujõud.
«Tegelikult põhjustas see venelaste ebaturvaline ja ebaprofessionaalne tegu peaaegu mõlema lennuki allakukkumise.
“USA ja liitlaste lennukid jätkavad tegutsemist rahvusvahelises õhuruumis ning me kutsume venelasi üles käituma professionaalselt ja ohutult,” lisas ta.
Pentagoni pressiesindaja brigaadikindral Pat Ryder ütles, et droon oli “lennuvõimetu ja kontrollimatu, nii et me tõime selle alla”, lisades, et kokkupõrge kahjustas tõenäoliselt ka Vene lennukit, mis tema sõnul suutis pärast intsidenti maanduda.
Viimastel aastatel on mitu USA Reaperit kaotatud, sealhulgas vaenuliku tule tõttu.
Üks tulistati 2019. aastal Jeemeni kohal huthi mässuliste tulistatud maa-õhk raketiga alla, teatas toona USA keskjuhatus.
USA õhujõudude andmetel saab niitjaid relvastada nii Hellfire’i rakettidega kui ka laseriga juhitavate pommidega ning need võivad lennata rohkem kui 1100 miili (1770 kilomeetrit) kuni 15 000 meetri (50 000 jala) kõrgusel.