Viimased uudised Ukraina sõjast: Vladimir Putin teeb vahistamismääruse alusel üllatusreisi Krimmi

Vladimir Putin tegi laupäeval üllatusvisiidi Krimmi, et tähistada üheksandat aastapäeva Musta mere poolsaare annekteerimisest Ukrainaga.

Krimmi suurimas linnas Sevastopolis kohtus Putin Moskva kuberneri Mihhail Razvozhajeviga, kellega ta külastas kunstikooli ja lastekeskust, mis on osa projektist, mille eesmärk on arendada ajaloolist parki Vana-Kreeka koloonia, Venemaa osariigi kohale. teatasid uudisteagentuurid.

Venemaa annekteeris Krimmi Ukrainalt 2014. aastal, mil enamik maailmast tunnistati ebaseaduslikuks ning mis halvendas Moskva ja lääne suhteid. Ukraina president Volodymyr Zelensky on öelnud, et iga rahuleppega kaasneb Venemaa lahkumine poolsaarelt ja piirkondadest, mida ta on okupeerinud alates eelmisest aastast.

Putin ei ole näidanud üles kavatsust Kremli kasudest loobuda. Selle asemel rõhutas ta reedel Krimmi käes hoidmise tähtsust.

Ukraina väed väljaspool idaosas asuvat Bahmuti linna suudavad hoida Vene väed vaos, et kaitsjatele saaks tarnida laskemoona, toitu, varustust ja ravimeid, teatas armee laupäeval.

Kiievi teatel tapsid tema sõdurid reedel toimunud lahingute käigus 193 venelast ja vigastasid veel 199 inimest.

Venemaa on seadnud Bahmuti vallutamise prioriteediks oma püüdlustes võtta kontrolli riigi idapoolse Donbassi piirkonna üle. Linn on mitu kuud kestnud lahingutes suures osas hävinud ning Venemaa on alustanud korduvaid rünnakuid.

“Meil õnnestub Bakhmuti tarnida vajalik laskemoon, toit, varustus ja ravimid. Meil õnnestub ka oma haavatud linnast välja viia,” ütles sõjaväe pressiesindaja Serhi Tšerevatõ telekanalile ICTV.

See tuleneb sellest, et Venemaa laialdased rünnakud jätkusid Ukrainas pärast Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsust anda välja Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Venemaa laste õiguste voliniku vahistamismäärus.

Peale Rahvusvahelise Kriminaalkohtu on mitme endise juhi üle kohut mõistnud ka teised rahvusvahelised kohtud.

Märkimisväärsete juhtumite hulgas on Serbia ja Jugoslaavia endise presidendi Slobodan Milosevici juhtum, kellest sai esimene endine riigipea, kes pärast Teist maailmasõda astunud rahvusvahelise tribunali ette, kui tema üle mõisteti ÜRO kohus kohut väidetavate kuritegude eest 1990. aastate Balkani sõdade ajal. . Ta suri vahi all 2006. aastal enne kohtuotsuse langetamist.

Libeeria endine liider Charles Taylor mõisteti 2012. aastal 50 aastaks vangi pärast seda, kui ÜRO toetatud Haagis asuv Sierra Leone erikohus tunnistas ta süüdi sõjakuritegudes. Ta oli esimene endine riigipea, kelle rahvusvaheline kohus mõistis pärast Teist maailmasõda järgset Nürnbergi protsessi natsijuhtide üle sõjakuritegudes süüdi.

Kosovo endine president Hashim Thaci, üks Milosevici vastaseid 1990. aastate Balkani sõdades, lahkus ametist pärast seda, kui Kosovo sõjakuritegude tribunal Haagis esitas talle süüdistuse sõjakuritegudes. Ta eitab kõiki süüdistusi ja läheb järgmisel kuul kohtu ette.

Sudaani endine president Omar al-Bashir ja Liibüa Muammar Gaddafi on ainsad teised juhid, kellele Rahvusvaheline Kriminaalkohus on riigipeana tegutsedes süüdistuse esitanud. Gaddafi vastu esitatud süüdistused lõpetati pärast tema kukutamist ja tapmist 2011. aastal.

2009. aastal Darfuris genotsiidis süüdistuse saanud Bashir jäi ametisse veel kümneks aastaks, kuni ta riigipöörde käigus kukutati. Pärast seda on ta Sudaanis muude kuritegude eest kohtu alla antud, kuid teda pole Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle antud.

Ametis olles reisis ta mitmetesse Araabia ja Aafrika riikidesse, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriikidesse Tšaadi, Djibouti, Jordaaniasse, Keeniasse, Malawisse, Lõuna-Aafrika Vabariiki ja Ugandasse, kes keeldusid teda kinni pidamast. Kohus noomis neid riike või saatis nad ÜRO Julgeolekunõukogule eeskirjade eiramise tõttu.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus on pärast ametist lahkumist kohut mõistnud ühe endise riigipea üle: endise Elevandiluuranniku presidendi Laurent Gbagbo üle, kes 2019. aastal pärast kolmeaastast kohtuprotsessi kõigis süüdistustes õigeks mõisteti.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 123 liikmesriiki on kohustatud Putini kinni pidama ja üle andma, kui ta astub nende territooriumile. Venemaa ei ole liige ega ka Hiina, Ameerika Ühendriigid ega India, kes korraldab selle aasta lõpus G20 suurte majanduste rühma juhtide tippkohtumise, kuhu kuulub ka Venemaa.

Maailma alaline sõjakuritegude kohus loodi Rooma statuudiga, mille on ratifitseerinud kõik EL-i riigid, aga ka Austraalia, Brasiilia, Suurbritannia, Kanada, Jaapan, Mehhiko, Šveits, 33 Aafrika riiki ja 19 Vaikse ookeani lõunapiirkonna riiki.

Venemaa allkirjastas Rooma statuudi 2000. aastal, kuid loobus oma toetusest 2016. aastal pärast seda, kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus klassifitseeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare annekteerimise Moskva poolt relvakonfliktiks.

“Putin ei ole loll. Ta ei kavatse reisida välismaale riiki, kus ta võidakse arreteerida,” ütles Utrechti ülikooli ajaloo dotsent Iva Vukusic.

“Ta ei saa reisida päris palju mujale peale riikide, mis on selgelt liitlased või vähemalt mingil määral (Venemaaga) joondunud,” ütles Vukusic.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärus oli esimene ÜRO Julgeolekunõukogu viiest alalisest liikmest ühe juhi vastu. Kohus andis ka määruse Vene Föderatsiooni presidendi kantselei laste õiguste voliniku Maria Lvova-Belova vahistamiseks.

Moskva lükkas selle sammu tagasi ja Ukraina tervitas seda kui suurt läbimurret. Putini kohtu alla sattumine Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ees on aga väga ebatõenäoline, sest Moskva ei tunnista oma jurisdiktsiooni ega anna oma kodanikke välja.

Vladimir Putin ja Xi Jinping on pärast seda, kui Hiina liider 2012. aastal presidendiks sai, kohtunud umbes 40 korda. Paljudel juhtudel on paari vaheline sõprus määranud viimase kümnendi jooksul Moskva ja Pekingi diplomaatilisi suhteid (Chris Stevenson kirjutab).

Xi tegi oma esimese välisvisiidi Moskvasse presidendina 2013. aastal ja viimane visiit toimub järgmisel nädalal pärast seda, kui talle anti üle pretsedenditult kolmas ametiaeg presidendina. Selle aja jooksul on Xi ja Putini vahelised tervitused arenenud “kallist presidendist” “kallile sõbrale” ja hiljem “mu vanale sõbrale”. Eelmisel aastal, vaid mõni nädal enne Moskva vägede sissetungi Ukrainasse, kohtusid juhid ja teatasid oma kahe riigi vahel “piiranguteta” partnerlusest.

Ajalooliselt on Hiina ja Venemaa suhted olnud tulvil usaldamatust ja vastasseise, eriti nende külma sõja lahkheli haripunktis 1960. aastate lõpus, kuid Putin ja Xi on muutnud dünaamikat. Oma viimasel visiidil Moskvasse 2019. aastal rääkis Xi oma “sügavast isiklikust sõprusest” oma Venemaa kolleegiga. «Viimase kuue aasta jooksul oleme kohtunud ligi 30 korda. Venemaa on riik, mida olen enim külastanud, ning president Putin on mu parim sõber ja kolleeg,” sõnas Xi. Mõlemad juhid jagavad eesmärki muuta maailmakorda ja nad jätkavad selle poole püüdlemist.

USA president Joe Biden ütles reedel, et tema Venemaa kolleeg Vladimir Putin pani Moskva täiemahulise sissetungi ajal Ukrainasse toime sõjakuriteod pärast eelmise aasta veebruaris puhkenud konflikti endises Nõukogude riigis.

“Ta on ilmselgelt sooritanud sõjakuritegusid,” ütles USA president reedel Venemaa juhile viidates.

Rääkides reedel Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) Putini vahistamismäärusest, ütles Biden: “Noh, ma arvan, et see on õigustatud. Aga küsimus on selles, et see pole ka meil rahvusvaheliselt tunnustatud. Kuid ma arvan, et see annab väga tugeva punkti.”

USA ei ole ülemaailmse kohtu liige.

Paavst Franciscus kohtus täna tuhandete põgenike ja neid abistavate heategevusorganisatsioonidega, kui ta püüdis edendada seaduslikke rändeteid Euroopasse alternatiivina salakaubaveo operatsioonidele, mis on tema sõnul muutnud Vahemere “kalmistuks”.

Franciscuse sõnul on Itaalias alates 2016. aastast tegutsenud humanitaarkoridorid päästnud elusid ja aidanud äsja saabunud migrantidel kohaneda, samal ajal kui kirikurühmad pakkusid majutust, haridust ja töövõimalusi.

„Humanitaarkoridoride eesmärk ei ole mitte ainult pagulaste toomine Itaaliasse ja teistesse Euroopa riikidesse, päästes neid ebakindluse, ohu ja lõputu ootamise olukordadest; nad töötavad ka integratsiooni nimel, ”ütles ta.

Franciscusele öeldi, et Sant’Egidio katoliku heategevusorganisatsioon, Evangeelsete Kirikute Föderatsioon ja Waldensi kirik juhtisid Itaalias oikumeenilise humanitaarabi üleandmise algatust, mis on toonud Euroopasse üle 6000 inimese.

Vatikani auditooriumis olid paavstiga kohtumas pered Süüriast, Afganistanist, Rwandast ja Ukrainast.

Kui Venemaaga seotud Wagneri rühmitus alustab massilist värbamist, võtke hoogu Vladimir Putini endise toitlustaja juhitud palgasõdurite salgaga: