مشرف
Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) on välja andnud Vladimir Putini vahistamismääruse, milles süüdistatakse teda sõjakuritegudes sadade Ukraina laste lastekodudest äraviimises.
Kohus süüdistab Putinit ja tema lasteõiguste volinikku Maria Aleksejevna Lvova-Belovat laste ebaseaduslikus väljasaatmises “Ukraina okupeeritud aladelt Venemaa Föderatsiooni”.
See tähendab, et kohtu 123 liikmesriiki peavad Putini ja tema kohtupidamiseks kinni pidama, kui ta astub nende territooriumile.
Temast saab Sudaani Omar al-Bashiri ja Liibüa Muammar Gaddafi järel alles kolmas ametis olev president ajaloos, kellele on antud order.
See on üks ambitsioonikamaid juhtumeid, mille Rahvusvaheline Kriminaalkohus on ette võtnud, ja Venemaa sissetungi kohta antud esimese orderi sümboolikat iseloomustab otse Kremli tippu minemine.
Ukraina president Volodymyr Zelensky nimetas seda “ajalooliseks otsuseks, millest algab ajalooline vastutus”.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov aga ütles, et Venemaa ei tunnusta Rahvusvahelist Kriminaalkohtu otsust ja peab selle otsuseid õigustühiseks. Endine president Dmitri Medvedev nimetas ordereid tualettpaberiks.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurör Karim Khan ütles, et “väidetavalt on paljud neist lastest Venemaa Föderatsioonis lapsendamiseks ära antud” ja et Venemaa seadusemuudatus on muutnud laste peredele lapsendamise lihtsamaks.
“Peame tagama, et väidetavate kuritegude eest vastutavad isikud võetakse vastutusele ja et lapsed tagastatakse nende perekondadele ja kogukondadele… me ei saa lubada, et lapsi koheldakse nii, nagu oleksid nad sõjasaak,” ütles Khan.
Pr Lvova-Belova ütles eelmisel kuul, et ta adopteeris lapse Ukrainas asuvast Mariupoli linnast, mis on nüüd Venemaa kontrolli all.
Venemaa invasioon on hävitanud linnad kogu Ukrainas
(REUTERS)
“On suurepärane, et rahvusvaheline üldsus on hinnanud seda tööd meie riigi laste abistamiseks: et me ei jätaks neid sõjakolletesse, et me viime nad välja, et loome neile head tingimused, et me ümbritseme neid armastusega. , hoolivad inimesed,” ütles ta RIA Novosti teatel.
Hr Khan ütles, et jätkuvad mitmed omavahel seotud uurimised. „Ukraina on kuriteopaik, mis hõlmab keerulist ja laia valikut väidetavaid rahvusvahelisi kuritegusid. Me ei kõhkle esitamast täiendavaid vahistamismääruse taotlusi, kui tõendid seda nõuavad.
Suurbritannia välisminister James Cleverly tervitas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu samme “Vene režiimi tipus olevate isikute vastutusele võtmiseks”. 2Tööd tuleb toime pandud julmuste uurimiseks jätkata,” säutsus ta.
Ukraina presidendi staabi ülem Andriy Yermak ütles, et order on “ainult algus”. Ukraina on teinud tihedat koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ja uurib praegu üle 16 000 laste Venemaale sunniviisilise väljasaatmise juhtumi, ütles ta. Seni on suudetud tagada 308 lapse tagasitoomine.
Hr Khan alustas Ukraina võimalike sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidi uurimist aasta tagasi. Ta rõhutas nelja visiidi ajal, et uurib väidetavaid lastevastaseid kuritegusid ja Moskva korduvate raketirünnakute sihtmärki tsiviilinfrastruktuuri vastu.
Yale’i ülikooli teadlaste hiljutise USA toetatud raporti kohaselt on Venemaa hoidnud vähemalt 6000 ukraina last Venemaa valduses olevas Krimmis. Aruandes tuvastati vähemalt 43 laagrit ja muud rajatist, kus hoiti ukraina lapsi ja mis olid osa Moskva hallatavast “laiaulatuslikust süstemaatilisest võrgustikust”.
Kuigi vahistamismääruse küsimus on härra Putini jaoks sügavalt piinlik, on ebatõenäoline, et ta näeb kohtusaali. Venemaa kirjutas Rooma statuudile alla 2000. aastal, kuid ei ratifitseerinud seda kunagi, et saada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmeks, ning võttis lõpuks oma allkirja tagasi 2016. aastal. Kohus tugineb vahistamismääruste jõustamisel oma 123 liikmesriigile. Kohtu president Piotr Hofmanski ütles videoavalduses: „Rahvusvaheline Kriminaalkohus teeb kohtuna oma osa tööst. Kohtunikud andsid välja vahistamismääruse. Teostus sõltub rahvusvahelisest koostööst.
Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on õigus esitada poliitilisi liidreid süüdistama “agressiivse sõja pidamises”, kuid arvestades, et Venemaa ei ole allakirjutanud, suleti see tee, eriti kuna Moskva kasutaks oma ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigust edasiste volituste piiramiseks. See võib aga jätta härra Putini tema enda rahvuse marjaks ära.
USA endine president Barack Obama sõjakuritegude küsimustega tegelev suursaadik Stephen Rapp ütles: „See teeb Putinist paaria. Kui ta reisib, ähvardab ta vahistamist. See ei kao kunagi. Venemaa ei saa sanktsioonidest leevendust ilma ordereid täitmata.
Peskov ütles, et Venemaa peab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tõstatatud küsimusi ennekuulmatuteks ja vastuvõetamatuks. Küsimusele, kas Putin kardab nüüd reisida ICC-d tunnustavatesse riikidesse, vastas Peskov: “Mul pole sellel teemal midagi lisada. See on kõik, mida me öelda tahame.”
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu määrus anti päev pärast seda, kui ÜRO toetatud uurimisorgan süüdistas Venemaad laiaulatuslike sõjakuritegude toimepanemises Ukrainas, sealhulgas tahtlikes tapmistes ja piinamises, mõnel juhul pannes lapsed vaatama lähedaste vägistamist ja hoidma teisi surnukehade kõrval kinni.