Willow projekt: USA valitsus kiitis heaks Alaska nafta ja gaasi arendamise

USA president Joe Biden kiitis heaks suure nafta- ja gaasipuurimisprojekti Alaskal, mis seisis silmitsi keskkonnaaktivistide tugeva vastuseisuga.

Willow projekti taga olev ettevõte ConocoPhillips ütleb, et see loob kohalikke investeeringuid ja tuhandeid töökohti.

Kuid 8 miljardi dollari (6,6 miljardi naelsterlingi) suurune ettepanek on viimastel nädalatel silmitsi võrguaktivismi tulvaga, eriti TikToki noorte aktivistide seas.

Vastased väitsid, et see tuleks kliima- ja loodusmõjude tõttu peatada.

Alaska kaugemal põhjanõlval asuv see on piirkonna suurim naftaarendus läbi aastakümnete ja suudab toota kuni 180 000 barrelit naftat päevas.

USA Maakorralduse Büroo hinnangul tähendab see, et see toodab oma 30-aastase eluea jooksul kuni 278 miljonit tonni CO2e – see on samaväärne sellega, kui USA teedele lisandub igal aastal kaks miljonit autot.

CO2e on ühik, mida kasutatakse kõigi kasvuhoonegaaside kliimamõju koos väljendamiseks, justkui eralduks need kõik süsinikdioksiidina.

Esmaspäevane heakskiit saabus päev pärast seda, kui Bideni administratsioon kehtestas piirangud nafta- ja gaasipuurimisele 16 miljonil aakril Alaskal ja Põhja-Jäämeres, mis on omamoodi kompromiss Willow-vastaste aktivistidega.

Keskkonnakaitsjad väitsid, et Willow ei ole kooskõlas president Bideni lubadustega juhtida kliimameetmeid.

Valgele Majale kirjutati üle miljoni protestikirja ja Change.orgi petitsioon, milles nõuti Willow peatamist, kogus üle kolme miljoni allkirja.

“See on vale samm ja see on katastroof elusloodusele, maadele, kogukondadele ja meie kliimale,” teatas keskkonnaalane heategevusorganisatsioon Sierra Club esmaspäeval.

Willowi vastu kampaaniat teinud noor Iñuipati aktivist Sonny Ahk ütles, et areng “lukustab Arktika nafta- ja gaasitootmise veel 30 aastaks ning katalüüsib tulevast nafta laienemist Arktikas”.

“Kuigi osariigivälised juhid teenivad rekordkasumit, peavad kohalikud elanikud võitlema tohutute puurimisoperatsioonidega ümbritsetud kahjulike tagajärgedega,” ütles ta.

Kuid kõik kolm Alaskat Kongressis esindavat seadusandjat, sealhulgas üks demokraat, nõudsid projekti heakskiitu, nimetades seda väga vajalikuks investeeringuks piirkonna kogukondadesse.

Samuti väitsid nad, et see aitaks suurendada kodumaist energiatootmist ja vähendada riigi sõltuvust välismaisest naftast.

“See oli Alaska ja meie rahva jaoks õige otsus,” lisas ConocoPhillipsi tegevjuht Ryan Lance esmaspäeval.

Ta ütles, et USA energiahiiglane, mis on juba Alaska suurim toornafta tootja, suurendab energiajulgeolekut, loob häid ametiühingute töökohti ja toob kasu Alaska põliselanikele.

Miks on siis president, kes on võtnud omaks jõulised meetmed kliimamuutuste vastu, just heaks kiitnud projekti, mida nimetatakse “süsinikupommiks”?

Põhjus on selles, et Willow on seotud poliitika ja seadustega – mitte keskkonnaga.

2020. aastal kandidaadina kandideerides lubas Joe Biden, et föderaalmaadel “enam puurimist ei toimu, punkt”. Seda lubadust murti eelmisel aastal, kui administratsioon teatas kohtute survel kavatsusest müüa puurimislepinguid.

Valge Maja ütleb tõenäoliselt, et ka kohtute roll on Willowi otsust mõjutanud.

Naftakompanii ConocoPhillips on rentinud alates 1999. aastast ja neil oleks olnud kaalukas põhjus edasi kaevata, kui nende plaanid oleks tagasi lükatud.

Bideni administratsioon on ilmselgelt teadlik, et puhtalt kliima seisukohast ei saa projekti tegelikult õigustada. Nii et vastaste meeleheaks on nad püüdnud heakskiitu tasakaalustada uute nafta- ja gaasiliisingukeeldudega Põhja-Jäämeres.

Enamik keskkonnakaitsjaid ei osta seda kompromissi.

Willow on ka sügavalt poliitiline.

Kuna 18 kuu pärast toimuvad presidendivalimised, soovib Biden olla tsentrist, kes on mures gaasivarustuse ja USA kodanike hindade pärast.

Kuid puurimisele rohelist tuld andes riskib ta nüüd paljude 2020. aastal tema poolt arvukalt hääletanud noorte toetusega.